"Hallo, Kosmos!" 81: Mart Noorma & kosmos

Heiskame päikesepurjed ja käivitame satelliidimootorid!

Sel pühapäeval, 13. aprillil kell 14 sööstab saade “Hallo, Kosmos!” avakosmosesse, kapteniks Tartu Ülikooli füüsikateadlase ning kosmose-ja militaartehnolooga töörühma juht MART NOORMA.

Mart Noorma on Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaan, optilise metroloogia dotsent ning füüsika instituudi kosmose- ja militaartehnoloogia töörühma juht, kes nõustab Eesti tudengisatelliidi ESTCube-1 ehitamist.

Ta on õppinud Tartu Ülikoolis ning aastatel 2000–2005 Helsingi Tehnikaülikoolis, kus omandas tehnikateaduste magistri ja doktori kraadid ning oli seal ka assistent, projektijuht ja teadur. Siis oli Noorma poolteist aastat külalisteadur USA Rahvuslikus Standardite ja Tehnoloogia Instituudis (National Institute of Standards and Technology, NIST). Peale seda töötas ta Tartu Ülikooli füüsika- eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudis elektroonika erakorralise lektori ja teadurina ning oli seejärel sealsamas rakendusfüüsika õppetooli erakorraline teadur. Alates 2008. aastast on Mart Noormaa Tartu Observatooriumi erakorraline vanemteadur, Tartu Ülikooli õppimise ja õpetamise arenduskeskuse juhataja ning loodus- ja tehnoloogiateaduskonna füüsika instituudis optilise metroloogia dotsent. Samuti on ta loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaan ning kosmose- ja militaartehnoloogia töörühma juht, kes nõustab Eesti tudengisatelliidi ESTCube-1 ehitamist ja veab elektrilise päikesepurje projekti. Mart Noorma on aktiivne teaduse populariseerija ning kirjutanud mitmeid populaarteaduslikke artikleid. Ta on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt 2011/2012 õppeaastal väljakuulutatud Teadusaasta kõneisik, oli 2012. aasta kevadhooajal ERRi teadust populariseeriva noortesaate “Rakett 69” kohtunik ning alates märtsist alates on ta ka Eesti teaduspoliitika komisjoni liige. Mart Noorma pälvis tänavu ka Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Eesti Tudengisatelliidi ESTCube-1 projekt algas 2008 aasta suvel Tartu Ülikoolis, eesmärgiga edendada kosmosetehnoloogia alaseid teadmisi. Rahvusvahelise tööseltskonnaga projekt on hindamatu õppevahend teaduse, tehnoloogia, tehnika ja matemaatika ainetes ja annab tudengitele praktilise kogemuse kosmosetehnoloogia arendamises. Kaugemaks eesmärgiks on Eesti kosmose- ja kõrgtehnoloogilise tööstuse arendamine, koolitades eksperte ja levitades teadmisi kosmosetehnoloogia vallas, oluline roll on ka avalikkuse harimisel ja inspireerimisel.

Elektrilise päikesepurje leiutas Pekka Janhunen Soome meteoroloogia instituudist. Plahvatused Päikesel paiskavad seal eemale positiivse laenguga osakesi, mis liiguvad peaaegu valguse kiirusel - see on päikesetuul. Päikesetuult püüdev päikesepuri tekib siis, kui kerida kosmoses satelliidi või kosmoselaeva ümber lahti juuspeentest juhtmetest mitmekümnekilomeetrise läbimõõduga niidistik ja laadida see samuti positiivse laenguga. Positiivne ja positiivne tõukuvad ning nii liigubki laev päikesetuule jõul edasi. Ilma Maalt kaasa võetud kütuseta. See tehnoloogia võimaldab luua kõigi aegade kiireima ja säästlikema kosmoselaeva planeetidevaheliseks transpordiks. Nii saaks ka Maaga kokkupõrkekursil liikuvaid asteroide oma ähvardavalt kursilt eemale juhtida.

Saates selgub:

Kuidas võiks toimuda kosmoserevolutsioon?

Mismoodi ja kuskandis saaks tulevikus ringi reisida elektrilise päikesepurje abil?

Millal paiskub kosmosesse Eesti esimene tudengisatelliit ESTCube-1?

Mis on surnuaiaorbiit?

Kuidas plasmapiduri abil kosmoseprügi koristada?

Kes on Estronaudid?

 

Vaata Mart Noorma kõnet inspiratsioonisündmusel TEDxTallinn 2011

Uuri lähemalt Eesti tudengisatelliidi ESTCube-1 kohta www.estcube.eu

 

Külasta Kosmonautide Klubi Facebookis

Hallo, Kosmos! portaalis Alkeemia.ee

Kuula kõiki varasemaid saateid R2 Arhiivist


Saatejuht Ingrid Peek, helirežissöörid Margus Müür ja Sirje Raud

 

 

 

 

Muusika nimekiri
{{music.meta.PERFORMER}} - {{music.meta.SONGNAME}}