Paljud sõidukiomanikud on kaitseressursside ameti käest saanud koormisteate, milles seisab, et nende sõiduk on vajalik kaitseväele mõne ülesande täitmiseks sõjaolukorras.
Sõidukid valis amet välja liiklusregistrist vastavalt kaitseväe vajadustele, samas on sõiduki omanikul õigus määrus vaidlustada.
Kokku peab kaitseressursside amet (KRA) valitsuse korraldusega sundkoormama umbes 3000 sõidukit. Nende hulgas on nii veoautosid, haagiseid, traktoreid, maastureid, ATV-sid kui mootorrattaid.
Suuri kohustusi sõiduki reservnimekirja arvamisega omanikule ei kaasne. Kui tuleb teade, et sõiduk on sundkoormatud, siis on omanikul rahuajal kohustus KRA-le teatada oma kontaktandmete ja vara asukoha muutumisest, müügist või omaniku vahetuses. Samuti tuleb teada anda, kui sundkoormatud vara on hävinenud või muutunud kasutuskõlbmatuks.
Kui sundkoormised aga näiteks sõja puhkedes täitmisele lähevad, siis tuleb sõiduk määratud aja jooksul ja täis paagiga toimetada kindlasse kohta ning kaitseväele üle anda. Sundkoormiste täitmine võidakse ette näha ka kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal.
Sundkoormiste määramine vajalik, sest see tagab riigile ülevaate sellest, missuguseid tsiviilressursse saab sõjaajal kasutada, sest reservarmee võrra täienenud kaitsevägi vajab lisaressursse. Sundkoormised määratakse valitsuse poolt heaks kiidetud koondkavas kehtestatud nimekirja alusel. Sõidukid valiti välja vastavalt kaitseväe vajadustele.
Saatejuhid on Bert Järvet ja Margus Kamlat