Paratamatult jõuavad mõned neist nii ajakirjandusse kui ka sotsiaalmeediasse. Veebipolitseinikud püüavad suhtlusvõrgustikus küll korda lüüa, kuid visuaalid ja lood suitsiididest levivad siiski kulutulena.
Ajakirjanduse põhifunktsioon on pakkuda usaldusväärset ja kontrollitud informatsiooni ning kajastada ühiskonnas toimuvat. Eetikakoodeksis on vaid üks suitsiidijuhtumeid käsitlev punkt ja seegi napisõnaline.
Kas ajakirjandus peaks enesetappe kajastama? Kui jah, siis kuidas? Kuidas peaksid ajakirjanikud mõtlema, et nad ei raputaks lahtisele haavale soola, vaid hoopis aitaks? Neile küsimustele annavad vastused Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit, psühholoog Helena Talihärm ja ajakirjandussotsioloogia teadur Signe Ivask. Enda kogemusest enesetappude kajastamisel räägib Õhtulehe ajakirjanik Kadri Kuulpak.
Saate panid kokku Tartu Ülikooli magistrandid Angelina Lon, Mihkel Uiboleht, Egeli Raudmäe ja Merili Mihkelsaar.
Kui tegemist on pakilise murega, siis helista:
Lasteabi: 116111 (24h)
Ohvriabi: 116006 (24h)
Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)
Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon (eesti, vene, inglise keel): 116 123 (nõustajad pakuvad emotsionaalset tuge iga päev ajavahemikul 10-24 ning hingehoidjad kell 16-24)
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.