Igas inimeses varjub agressiivse käitumise programm. Agressiivsus ilmneb juba varajases lapseeas. Mida ilmsemalt pidas looduslik valik agressiooni omamist vajalikuks. Inimeste agressiivsus on sarnane üle kogu loomariigi. See ilmneb konkurentsis ressursside nimel ning enda ja järglaste kaitsel. Enim kohtab agressioon suhtlemisel teiste inimeste või loomadega. Vähem on antud vormis energia kulutamisest kasu keskkonnaprobleemidega tegelemisel. Mida kajastab sõnaline kujutis kuu peale karjuvast vanamehest, osutamaks teatud tegude mõttetusele. Seevastu inimeste ja loomade vastasest agressioonist on ilmselt olnud jätkuvalt kasu.
Agressiivseks peetakse igasugust käitumist mille eesmärk on kahjustada või vigastada teist elusolendit, kes omakorda on motiveeritud sellist kohtlemist vältima. Erinetakse agressiivsust käivitava tundlikkuse ja väljenduse vormide osas. Kõike saab ajas juurde õppida või vähendada.
Viimasel ajal pööratakse tähelepanu võimalusele, et varases eas meedia vahendatud vägivallaga kokkupuutumine võib õpetada lastele agressiooni kui normaalset ja tõhusat viis konfliktide lahendamisel või eesmärkide saavutamisel. Heaolu ühiskond tõenäoliselt vähendab ebamugavuste talumist ja suureneb eesmärkide saavutamise blokeerimise frustratsiooni vallandatud agressiivsust. Mis kipub ilmnema nii lastel kui täiskasvanutel. Agressiivsest käitumisest kujuneb toimetuleku mehhanism, mis vallandub iga kord kui tehakse vigu, ebaõnnestutakse või kohtutakse takistustega.
Agressioonil on mitmeid vorme. Küllaltki tüüpiliseks ja kõige ilmsemaks, kuigi teatud mõttes vanamoodsaks, on füüsiline agressiivsus, kui löömise või relvade kasutamisega püütakse teisele osapoolele tekitada vigastusi. Maailma sõjakolletes toimuva ajakohasuse kiuste õigustab vanamoodsusele osutamist ühiskonnas laiemalt vahetute inimeste vaheliste kontaktide vähenemine.
Mille tulemusel kohtab palju sagedamini verbaalset ja passiivset agressiivsust. Sotsiaalmeediasse välja riputatud sõnaliste ähvarduste, alanduste ja teravuste kõrval kohtab alailma agressiivsuse varjatud passiivset vormi. Viimast iseloomustab kui oma pahameelt teiste suhtes väljendatakse kaudsetel viisidel, nagu soovide või nõudmiste täitmisel viivitamine, kangekaelsus või tahtlik ebaefektiivsus. Tähelepanu väärib ka enese vastu suunatud agressiivsus, milles indiviid tekitab endale kahju, näiteks ennast vigastades või kurvemal juhul sooritades suitsiidi. Pole võimatu, et antud agressiooni vorm seletab miks on kõrge sissetulekuga riikides laste ja noorte täiskasvanute peamiseks surmapõhjuseks just suitsiid.
Üheks enam esinevaks agressiivset käitumist vallandavaks teguriks on tegevuse käigus esinevad vead. Tihti võib põhjustajaks olla inimene ise. Ent kuna agressioon on toimetuleku mehhanism, siis leitakse enamasti mõni väline põhjus, mis siis antud juhul muidu igati kompetentse ja hea inimese vastu oma alatust ilmutas.
Asjade ja teenuste vastu suunatud agressiivsus on ajalooliselt hiline ilming. Millele viitab õppimise aeglus, hoolimata tagasiside olemasolust ja selgest sõnumist, et masin sinu vihast ei hooli. Nähtusele viitab omal moel valmistaja poolt mõnele seadmele lisatud silt milles osutatakse, et "sellel masinal ei ole aju, kasuta seda mis sul on".
Kuid tulevikus võib midagi muutuda. Sest tehisintellekt püüab inimeste soovidega arvestada. Samas pole välistatud, et kohenemisvõimelises intellektis kujuneb omakorda midagi passiivse agressiivsuse laadset. Masinad ju õpivad esmajärgus inimestelt. Sestap on huvitav teada kuidas käituvad inimesed vigu tegevate TI põhiste suhtlusrobotitega? Hiljuti avaldati ühe vastava uuringu tulemused.
Varasemalt oli teada, et valesid või segaseid vastuseid andev vestlusrobot võib nendega suhtlevates inimestest käivitada agressiooni. Põhiliseks vormiks on verbaalne agressioon. Pahameele sihtmärk võib ulatuda kaugemale kui agressiivne energia kandub üle vestlusteenust pakkuvale organisatsioonile. Mida ilmsemalt püütakse virtuaalses mõttes ulatuda valu põhjustamisega mõne pahameelt mõistva inimeseni.
Millele kaudselt viitas ka käesoleva uuringu tulemus. Osalejatega suhtlesid kahte tüüpi vestlusrobotid. Neutraalse ja masinliku alternatiiviks oli inimese sarnasusele apelleeriv sõbralikult suhtlev, nime, soo ja inimese näoga robot. Mõlemad tegid osalejaid frustreerivaid vigu.
Selgus, et kui tajutav inimlikkus suurendas teenusega rahulolu ja see omakorda aitas siluda vigadega kaasnenud frustratsiooni ja kammitses sõnalise pahameele räigemaid vorme, siis inimesega sarnasus suurendas osalejates pettumust.
Võimalik, et meid ootab ees ebamugavust ja sellega seotud agressiivsust suurendav periood. Evolutsioonilise mineviku loodud ja kogemuste kaudu moduleeritud agressiivsus kujunes välja inimestevaheliste konfliktide kui ka kiskjatega seotud ohtude lahendamiseks. Ees ootab huvitav, võibolla ka vihale ajav periood kui avastame, et TI õpib inimestega manipuleerima ja suunab nad rakendama ürgse agressiooni enda asemel nende endi vastu.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.