Riiklik suveräänsus tähendab, et iga riik valitseb ennast ilma välise sekkumiseta. Tegemist ei ole pelga eneseusuga vaid rahvusvahelises õiguses laialdaselt tunnustatud põhimõttega. Igal riigil on õigus kehtestada oma seadusi ja eeskirju. Näiteks on riigil õigus keelata varem Twitterina tuntud x-platvormil avaldatud sõnum.
Eeldusel, et igas riigis luuakse õiglased, eetilised ja oma rahva heaolu toetavad seadused. Midagi mille kohta võiks öelda "moraalselt õiglased seadused". Näiteks sellised mis keelavad diskrimineerimise, tagavad avaliku turvalisuse ja edendavad võrdseid võimalusi. Seadused peaks põhinema iga riigi ühiskonna kollektiivsel moraalil ja väärtustel.
Mõnikord usutakse ka suurema kandeulatusega üleilmsete moraali olemasolusse. Mida kinnitavad näiteks naaberriikide sarnased või föderaalriikide ühised seadused. Hoolimata õigusest kontrollida oma piirides toimuvat, ei ole riikidel volitusi oma moraali jõustada väljaspool riigipiire.
Ent riigid võivad sõlmida lepinguid millega püütakse edendada teatud moraalinorme omavahel või isegi kogu maailmas. Näidetena sobivad üpris ulatuslikud kokklepped inimõiguste ja keskkonnakaitse alal ning midagi on püütud teha relvakonfliktide vähendamiseks. Lisaks võivad riigid edendada ühiste moraalinormide omaks võtmist teineteist veendes läbi diplomaatiliste suhete.
Lisaks naabrite vahelt jooksvatele piiridele on riikide suveräänsusel veel üks dimensioon. Neil on õigus kohaldada omi seadused nii Maa sügavuste kui ka kosmoseavaruste poole. Antud õiguste teljel on rohkem halle tsoone, rahvusvaheliste lepingute tõlgendusi ja väljakutseid. Näiteks võib omale kuuluva maa keskkonna kahjustus kahjustada ka teiste heaolu. Nagu leiab aset Amazoni vihmametsade raiete, territoriaalsete veekogude kahjustamise või kasvuhoone gaaside tekitamisega.
Igal riigil on suveräänsed õigused oma territooriumil olevate loodusvarade üle, sealhulgas selle üle, mis asub maapõues. Tehniliselt puudub konkreetne rahvusvaheline leping, mis määratleks täpselt, kui sügavale riigi suveräänsus ulatub. Täna olemasoleva tehnilise võimekuse puhul lähtutakse ideest, et riigi suveräänsus küünib piltlikult nii sügavale kui labidas ulatub.
1967. aastal sõlmitud rahvusvahelise lepingu järgi peetakse kosmost kogu inimkonna ruumiks, kus on igal rahval vabadus seda ilma teiste sekkumiseta kasutada ja uurida. Siiski riigid vastutavad kosmosealaste tegevuste eest, olenemata kas seda teevad valitsus või kohalikud eraettevõtted. Lisaks sätestati, et Kuu koos muude taevakehadega on kõikidele riikidele tasuta uurimiseks ja kasutamiseks. Lepingu kohaselt ei saa ükski riik nõuda suveräänsust ühelegi maailmaruumi osale.
Küll aga on igal riigil täielik ja ainuõiguslik suveräänsus oma territooriumi kohal oleva õhuruumi üle. Ent kõrgusele puudub rahvusvahelise õigusega selgelt määratletud ülempiir. Kehtiva üldise põhimõte järgi on riigil suveräänsed õigused oma territooriumi kohal oleva õhuruumi üle kuni piirini millest alates algab kosmos. Õiguslikult mitte siduv, aga levinud töömääratluse järgi peetakse selleks merepinnast 100 km kõrgusel asuvat nn. Karmani joont, millest edasi peaks algama kosmoseruum.
Õiguslikult hall tsoon võimaldab riikidel oma strateegilistest huvidest lähtuvalt õhuruumi tõlgendamisel teatud paindlikkust. Praktikas on see pigem pime tsoon ja paindlikkuse all mõeldakse tehnoloogilisi, varjatumalt sõjalis-tehnoloogilisi võimalusi. Elon Muski Starlink satelliidid on umbes 550 km kõrgusel ja sõjaliste luure tehiskaaslaste orbiitidele ei kehti samuti selgeid piiranguid.
Need olid näited riikide maisemast suveräänsusest ja piiridest. Ent mida teha kui juba mainitud suveräänse riigi territooriumil levitatakse teises riigis registreeritud interneti teenuse vahendusel alamate ainulaadseid väärtusi, kultuuri ja heaolu kahjustavalt traumeerivat teavet? Näiteks seal korda saadetud süütu rahva tapatöödest.
Austraalias, Sydney äärelinnas, aprilli keskel toimunud otseülekande ajal kõndis üks tüüp kirikus kantsli juurde, pussitas esmalt piiskop Mari Emmanueli ja preestrit ning seejärel haavas teisi kirikus viibinuid. Sooviks keegi võigast sündmust meelelahutuseks uuesti vaadata, oleks targem pöörduda raviarsti poole. Terve mõistusega ühiskonna osale mingit kasu vastiku materjali vaatamisest ei teki. Pigem vastupidi, arvestades, et kõigest kolme päeva eest oli avaliku pussitamisega tapetud 6 Sydney elanikku.
Ent millegi pärast otsustas Elon Muski juhitav x-platvorm kaitsta video levitamist osutusega sõnavabadusele. Austraalia kohus nõudis video eemaldamist. Avaliku leina ja meelerahu kõrval oli oluliseks argumendiks video julgustav mõju järgmistele vägivalla aktidele, ehk otsese kahju risk. Probleemiks on suveräänse riigi nõudmise ulatumine kogu maailmale. X-platvormi esindaja pareeris nõudmist, et ühegi riigi valitsus ei oma õigust tsenseerida teiste riikide alamate postitusi.
Küll aga on Elon Musk'il õigus eemaldada teda häirivaid postitusi sõltumata postitaja riiklikust staatusest. Muskil on antud loos silmapaistev roll, sest ta teatas, et "Austraalia ei saa olla maailma interneti politsei". Interneti globaalse ruumi õiguste probleemid pole enam ammu uudis.
nUudiseks on majanduslehe The Wall Street Journal'i hinnang, et Elon Muski avaldustel on kahjulik mõju liberaalse maailmavaatega, uue ja keskkonnasõbraliku sõiduki ostjatele. Twitteri ostmise järel on Tesla müük süstemaatilises languses. X-platvormi langusest rääkimata. Leidub inimesi kes usuvad, et sarnaselt riikidele eksisteerib veel personaalne suveräänsus. Vabaduse mitte vaadata x-platvormi ja osta nn. Muski autot.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.