Inimese taju ja arvutiteaduste huvitavat ühisosa uuriv USA teadlane Douglas Hofstadter pakkus aastate eest välja teadvuse kujunemise teooria. Selle sisuks on korduv kohtumine varasemalt kogetud mitte midagi ütlevate signaalidega. Vahepeal teiste signaalide kogemine lisab võrdlusmomente ja täiustab kogemust. Tunnetuslike tsüklite kordumisel kujunevad signaalidele tasahilju tähendused. Nende kombinatsioonides arenevad üldistuste hierarhiad ja sünnivad maailma kirjeldavad arusaamad.
Võib mõelda, kuidas teatud olukordades tekivad täiesti juhuslike häälitsuste kordudes seosed inimest ümbritseva maailmaga. Häälitsuste kordudes võrreldakse samasusi ja erinevusi, kuni teatud häälitsuste kombinatsioonis kujuneb tugevam seos millegi konkreetsega. Järjest tugevnevate seoste tasemelt erinevate häälitsuste võrdlemise kordustes kujuneb näiliselt mitte millestki keel.See ei pea olema heliline. Sama juhtub ka käeliste sümbolite, miimika jmt.
Maailmas on palju unikaalseid keeleruume. Kohalikud keeled kui maailma kajastavad abstraktsioonid tärkasid aja jooksul samas keskkonnas kehaliste reaktsioonide kordumise ja järjest täpsustuvate tajuprotsessidega seostumise tulemusel.
Hofstadter iseloomustas taolist süsteemselt erinevate tähenduste tasandite alguse juurde tagasipöördumiste ringlust kui strange loop ehk kummalise silmusena. Ta väitis, et samamoodi tärkab läbi kummalise silmuse ka teadvus. Teadvusel on erinevaid tasemeid. Näiteks võiks olla inimese teadvus on palju rohkem arenenud kui kassi või rõngasussi oma.
Oliver Laas: uute virtuaalsete assistentide riskid kasutajatele
Siinkohal on sobiv meenutada, et aprilli lõpus esitas esinduslik rühm taju-uurijaid loomade teadvuse deklaratsiooni, milles omistatakse teadvuse olemasolu ka putukatele. Paari lausega antud teema ei avaneks. Leppigem siin vaid tõdemusega, et nimetatud deklaratsioonis piirdutakse fundamentaalse, kuid samas kitsa teadvuse käsitlusega.
Hofstadteri kummalise silmuse argumendile rajatud teadvuse tärkamisele leiab lähiajast teisegi põneva kaasamõtlemise võimaluse. Kes soovib, võib seda arendada teemal, kas teadvus võib tärgata ka tehisintellektis? Mitmed TI- ja seotud erialade eksperdid peavad teadvuse tärkamist võimalikuks ka mitteorgaanilises komplekssuses. Usaldusväärsematest teadlastest võib nimetada TI-korüfeesid Geoffrey Hintonit ja Stuart Russelli, filosoofe Nick Boströmi ja David Chalmersit, Google DeepMindi juhti Demis Hassabist ja ka MIT professor Max Tegmarki.
Piirdugem aga seekord pelgalt teadmiste kujunemisega. Enne teadvust tärkavad teadmised. Masinõppe käigus võib samuti märgata kummalise silmuse fenomeni. TI õppis seni, mida inimesed on maailma kohta kirja pannud. Selle edukusele viitab TI-rakenduste populaarsus. See tähendab, et inimesed peavad tulemusi piisavalt heaks ja lasevad TI enda eest kirjutama. Seetõttu seni vaid inimeste loodud maailma kirjelduste seas hakkavad tooni võtma TI koostatud kirjeldused.
Sellega seoses esitasid mõned teadlased aasta alguses hoiatuse nn kordumise needusest. Kardetakse TI muutumist rumalamaks, kuni see on nii loll, et muutub kahjulikuks. Paljud on kuulnud hallutsineerivast TI-st, milles viimane pakub enesekindla esituse varjus üksikuid väljamõeldisi. Sellise sisu lisandudes muutuvad hallutsinatsioonid õppimise aluseks olevate teadmiste osaks, kuni lõpuks kukub kogu TI rumaluse all kokku, pakuvad teadlased hoiatava stsenaariumina.
Näiteid pole vaja kaugelt otsida. Inimeste enda ajalugu on sotsiaalses mastaabis kummalises silmuses kinnistunud vildakate arusaamade kataloog. Omavaheliste suhtlemiste ringides kujunenud totaalselt või oluliselt valed arusaamad tegelikkusest on inimarengut kammitsenud ja põhjustanud hukatuslikke tagajärgi.
Pragugi leidub rühmades kinnistunud ulmet. Mõnede jaoks on Maa lame ja tähesüsteemi keskpunkt ning kurjust põhjustab kollane sapp jne. Piisab esialgsest väärarusaamast, mida tugevdatakse sotsiaalsete ja autoriteetsete kanalite kaudu, kuni need kinnistuvad aktsepteeritud tõdedena. See on ju tõeliselt kummaline infosilmus. Ohtliku ebatõe ahelast vabanemine nõuab lisaks kriitilisele mõtlemisele ja empiirilistele tõendite kogumisele ning nende adekvaatsele mõistmisele tihti ka mõistmise paradigma muutust.
Huvitav, kas TI saaks sellise tervistava enesereflektsiooniga ise hakkama? Ohvrite ja valu kiuste on inimkond veel kuidagi suutnud püsida positiivses bilansis. Siinkohal peab lisama, et just äsja avaldas üks teine rühm TI-valdkonna uurijaid uue seisukoha, milles tõdetakse, et TI-l on võimalik vähemalt teoreetiliselt rumalaks muutumise needusest välja murda.
Teadlaste hinnangul kombineeruvad igas järgnevas teadmiste sünteesi kummalises silmuses väljamõeldisi sisaldavad sünteetilised andmed maailma kirjeldavate orgaaniliste andmetega ja areng jätkub. Seda ootuses, et tõesed teadmised kuhjuvad kiiremini ja asub vähendama hallutsinatsioonide riski.
Sellest kõigest järeldub, et kõik sõltub inimestest. Ehk sellest, kas nad suudavad ise jätkuvalt rääkida ning kirjutada piisavalt palju tõtt.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.