Raha olemusele mõeldes võib kergesti eksida, pidades seda väärtuslikuks iseeneses. Ajaloolane Yuval Noah Harari pakkus näitena ahvi, kellele antakse valida banaani ja raha vahel, mille eest saaks kümme banaani. Pikkade põlvede tagant inimese sugulane mõistab hetkel raha enda ebapiisavust ja valib banaani.
Rahale mõeldakse väärtus. See on inimeste vahelise kokkuleppe platvorm, milles kajastub teineteise tööjõud ja ressurss, mida inimesed saavad raha kaudu käsutada. Näiteks saab raha eest T-särgi koguses õmblustööd ja materjali. Keegi valmistab pool kilo saia ja saab vastu raha jne.
Uuemal ajal kajastab võimaliku töö ressursina arvutusvõimsus. Arvuti tehtavat tööd saab kasutada keeruliste probleemide lahendamiseks, uute toodete loomiseks ja edusammude edendamiseks peaaegu igas valdkonnas. Omapärase silla rahaga pakub Bitcoini-laadsete krüptovaluutade fenomen, mis seostavad rahas akumuleeritud väärtuse keeruliste matemaatiliste probleemide lahendamise tööga
Võrdlus pole siiski kõige parem tänu väärtuse ehk originaalse töö koguse spekulatiivsele mõõdikule. Ka raha väärtus kannatab sama probleemi tõttu. Teisalt laienevad rahale mitmesugused maised tagatised ja seadustatud väärtused. See on omaette huvitav ja vastuolude poolest rikas teema.
Olgu põgusalt avatud vaid üks tahk seoses võimaliku vastuoluga mainitud raha kui töö koguse akumulaatori teemal. Selleks on kodanikupalga ümber arenev arutelu. Kodanikupalk on poliitiline idee, milles pakutakse, et iga täiskasvanud kodanik saab sõltumata tema tööpanusest valitsuse käest korrapärase ja tingimusteta rahasumma. Saajateks on kõik kodanikud olenemata sissetulekust, töösuhtest või jõukusest.
Uute tehisarukiipide arendamine võib nõuda triljoneid dollareid
Kodanikupalga teema tärkas seoses kasvava tehnoloogilise töö tõhususe tagajärgedega inimeste langevale konkurentsivõimele tööjõu turul. Masinad oma töö eest raha ei küsi. Seda võivad endale tahta masinate omanikud. Nende probleem on rahast väärtuse kadumine, kui pea kõik koguneb nende kätte ning keegi ei jõua neile kuuluvate masinate toodangut osta.
Kodanikupalga keskseks eesmärgiks peetakse vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamise kaudu majanduse tööshoidmist. Kriitikutele teevad muret võimalik hind riigile ja personaalset töötahet demotiveeriv mõju.
Vaate võiks jagada ka nii, et raha kajastab kapitalismi, kui kodanikupalk esindab sotsialismi. Kapitalismi mõjuks on pigistada kapitalist, st rahast, materjalist ja inimkapitalist, välja nii palju kasu kui võimalik. Kapitalism üksi ei ole aga loonud kaasaegse ühiskonna hüvesid haridusest ja tervishoiust, teaduse ja innovatsioonini. Nende saavutuste sisu rajaneb sotsiaalsel jagamisel.
Haridus, looming, teadustulemused, tervis jmt on väärtuslikud mitte ühe kätte kogunedes, vaid kõigi vahel jagatuna. Kapitalismi ja sotsialismi absolutiseerimine ning vastandamine on eksitavad ja kulutavad inimeste niigi nappi ressurssi. Mõlemad protsessid on tõhusad majandamise vahendid, kui vaid majandus ise oleks sedavõrd otseselt juhitav.
Hiljuti avaldasid lähedasel teemal arvamust kaks tehisintellekti valdkonnas suure mõjuga juhtfiguuri. Seoses TI oodatava mõjuga töö protsessidele, selle korraldusele ja tööhõivele pakkus levinud hinnangutel TI-ristiisaks peetav Geoffrey Hinton BBC-le antud intervjuus, et saabuva töökaotuse mõju vähendamiseks peab riik võtma kasutusele kodanikupalga. Antud mõtte oli ta hiljutise nõupidamise käigus edastanud ka Ühendkuningriigi peaministrile.
Professor Hinton on mitmel pool selgitanud, et lahkus umbes aasta eest töölt, kuna soovis vabadust avaldada omi siiraid mõtteid ilma vajaduseta arvestada kooskõla senise tööandja, Google huvidega. Vastupidises olukorras on maailmas TI arendamise võimekuse tipus tegutseva OpenAI juht Sam Altman. Ametist tulenevalt ei võeta tema arvamusi vabana korporatiivse huvi kahtlustest. Jäägu seega järgmise mõtteavalduse moraali urgitsemine individuaalseks spordiks.
Altman pakkus hiljutises intervjuus kodanikupalgaga resoneeriva, kuid sellest palju modernsema nägemusena. Tema nägemuses saaks iga kodanik mitte raha, vaid korraliku tüki arvustusvõimsust. Pakkumine sarnaneks piibelliku kala versus õnge dilemmale. Kala süüakse ära ja see on ühekordne, kuid õngega saaks ise kalu püüda.
Altman ei usu, et tulevikuprobleeme saab lahendada rahaga. Raha ei teeks inimesi ka õnnelikuks, oletab OpenAI juht. Selle asemel pakub ta, et selleks on igapäevaste probleemide lahendamise suutlikkus ehk töövõime. Need ei rajane tulevikus inimeste kondiauru talletamisele rahas, vaid reaalsele osale suure raali võimsusest.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.