Koduse töise panuse ja vastutuse jaotus meeste ja naiste vahel on ajalooliselt olnud üks ühiskonna stabiilsuse alus. Rollide jaotus tulenes bioloogilistest, majanduslikest ja kultuurilistest teguritest. Mehi peeti esimeselt toitjateks, kes tegid tööd, mis nõudis füüsilist jõudu või tundide kaupa kodust eemal olemist. Naised vastutasid seevastu omakorda majapidamise ja laste kasvatamise eest. Taoline asjade korraldus polnud kusagile otseselt kivisse raiutud ja rajanes praktilisusel, aga teenis ka ühiskonna sujuvaks toimimiseks vajaliku stabiilsuse huve.
Kogukonna toimimine eeldas liikmete vahel selgete rollide, vastutuse ja ootuste olemasolu. Paljudes ühiskondades olid need rollid ka ellujäämiseks hädavajalikud. Mehe roll varustajana ja kodu kaitsel tagas pere materiaalsete vajaduste rahuldamise. Naise roll kodu majandamisel ja laste kasvatamisel hoidis aga pere heaolu ja järjepidevust. Selgem kohustuste jaotus võimaldas nii meestel kui ka naistel panustada majapidamisse ja selle kaudu toetada kogukonna kui terviku toimimist.
Taoline jaotus tugevdas sotsiaalseid norme ja kultuuriväärtusi, aidates luua kogukonnas kõigile hoomatavat korrapära ning ennustatavust. Pered toimisid ühiskonna põhiüksusena. Stabiilsus nendes üksustes aitas kaasa kogukonna ja rahva üldisele koostööle.
Pole võimatu, et antud kirjelduse peale tärkab paljudes pahameel. Mõnedele ei meeldi, et nii enam pole, teistele ei meeldi samas, et nii kunagi oli. Ajad muutuvadki. Oli vist Sokrates, kes ennustas edulugudele lõppu, sest lõpuks jõutakse samal rajal jätkates äärmusesse. Pealegi ei võimalda muutuv maailm sama mudeliga jätkamist.
Kirjeldatud tööjaotust ja elukorraldust hoidvaks jõuks oli laste arv ja kasvatamine kuni iseseisvuseni, kuni 1960. aastate lõpul võeti kasutusele rasestumise naise valikuks muutnud sünteetilisi hormoone sisaldav tablett. Sealt edasi sai hoo sisse mehe ja naise rollide märkimisväärne ümberkujunemine, mille tulemusel lisandus tööturule palju naisi.
Sellele vaatamata ja ajastust sõltumata vajavad ka koos elavad inimesed kodu toimimiseks tööjõu ning vastutuse tasakaalustatud jaotuse põhimõtteid, mis siis omakorda aitavad kaasa ühiskonna stabiilsusele. Viimase kahe-kolme põlvkonna jooksul aset leidnud muutuste tulemusel keskendutakse mainitud rollide õiglasemale jaotusele. See omakorda peegeldab muutusi ühiskondlikes väärtushinnangutes.
Ent ka ühiskond kujutab omamoodi peremudelit, milles liikmete vahel jagatakse töised kohustused ja vastutus. Vähenenud on jaotuse toetumine inimeste soole. Seda asendab eeldus, et nii mehed kui ka naised on võrdselt võimelised panustama tööelu kõikidesse väljakutsetesse. Bioloogiliste võimete erinevuse põhjal töö jaotuse taandumist põhjustas kehalist tööd asendav tehnoloogia areng.
Tööturul osalejad on püüdnud rohkem või vähem alateadlikult tehnoloogilise innovatsiooni abil vähendada oma töist koormust soost sõltumata. Kalli inimtöö vähenemine langetab kaupade ja teenuste hindu ehk aset leiab deflatsioon. Esialgu paistab see millegi heana
Toodangu madal hind sööb aga kasumeid, suurendab vaimse töö koormust ja seab ettevõtted üha valusama konkurentsi tingimustesse. See omakorda sunnib vähendama kulutusi ja investeeringuid, sealhulgas tööjõule, muutes pea paratamatuks inimeste asendamise suurema tootlikkusega masinatega.
Protsess kulgeb märkamatult, kui töötajate lahkudes uusi inimesi juurde ei palgata. Vähemalt teoorias võib mõnes nooremale, s.o väiksema kogemusega tööjõule avatud suurema voolavusega ettevõtlussektoris mõne aastaga inimeste töö otsa saada. See omakorda tähendab langevat ostujõudu. Hoolimata kaupade näilisest odavnemisest on inimeste ostujõud olnud langustrendis umbes pool sajandit.
Kirjeldatud arengu jätku mõttes väärib tähelepanu ekraanidelt tuttav madalama keskklassi luuser Homer Simpson. Homeril on oma maja, kodu eest hoolitsev naine ja kolm last ning saab käia koos perega mitu korda aastas puhkusel. Need kolm asja – kodu, pere ja vaba aeg – käivad paljudele praeguse ülemise keskklassi liikmetele üle võimete. Kui elukorraldus saavutab taseme, milles on põhjust kadestada Homer Simpsonit, tasub võtta aega mõtlemiseks. Alanud õppeaasta on selleks õige aeg.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.