Septembri alguse seisuga oli sel aastal USA koolides leidnud aset 45 koolitulistamist. Möödus vaid mõni päev ja lisandus 46. juhtum. Koroonapandeemia sundis korraks pausile, aga seejärel on iga aasta püstitatud uusi traagilisi rekordeid. Eelmisel aastal oli selliseid juhtumeid 82.
See aasta pole veel lõppenud. Vaevalt, et keegi soovib sellele mõelda, ent isegi rekordi purustamisele mõtlemata on oodata veel mitmeid halbu uudiseid. Viimaste aastate suundumuste põhjal leiab augusti lõpust aastavahetuseni aset veel umbes 40 koolitulistamist.
Senised palved, ideed, üleskutsed ja meetmed pole ohtu kõrvaldanud. Autode puhul piisanuks ühest halvast juhtumist, et pahameel kasvaks nii palju, et sõidukid kutsutaks tasuta remondiringile ja muudetaks taas turvaliseks. Sel suvel tehti siiski midagi varasemast teisiti. Vähemalt paari koolitulistamise puhul esitati süüdistus ka lapsevanematele, keda ootab ees pikk vanglakaristus.
Vangistusega karistamisel on mitu iseseisvat eesmärki alates ohtliku tegelase isolatsioonist, ühiskonna kättemaksust, ümberkasvatamise ning teistele hoiatava eeskujuni. Sel juhul on kõige suurem rõhk ilmselt viimasel – hoiatada teisi lapsevanemaid, et laste kasvatamine indiviidile õnne ja ühiskonnale rikkust lisava liikmena on nende töö. Jättes kasvatamise pelgalt nutiseadmete ja sotsiaalmeedia hoolde, rikuvad nad sotsiaalset kokkulepet.
Pole muidugi kindel, et iga vanem on sellest kokkuleppest teadlik. Mitu põlvkonda, kogukonda ja üksikisikut võiks piirduda emotsionaalselt ning intellektuaalselt vaeste hingede tõukamisega üle koduläve ühiskonna rüppe. Nüüd siis paistab, et ühiskonnal on juba piisavalt valus ja asutakse vanemaid noomima. Relvade levikust tulenevast ohust püütakse endiselt hoolega kõrvale vaadata.
Kätlin Kriisa: laste soov jäljendada täiskasvanuid võib kahjustada nende vaimset tervist
See teema ei piirdu õpilasi ja õpetajaid tapva koolitulistamisega. Kõigis arenenud riikides algas alates 2010. aastast koolinoorte vaimse tervise probleemide, sealhulgas psühholoogilise stressi, ärevuse, depressiooni, enesevigastamise ja enesetappude hüppeline tõus. Kuupäev tähistab nutitelefonide jõudmist laiade massideni.
Viimasele koolitulistamisele järgnenud ühiskondlikust jõuetusest energiat saanuna märkis USA populaarne sotsiaalkriitiline koomik ja saatejuht Bill Maher, et nutitelefonid on lastele eluohtlikumad kui koolitulistamised. Džunglilaadses koolitulistamiste keskkonnas tähendab nutitelefonide riski esiletõstmine teise suure valu kannatamise tunnistamist.
Arusaadavalt ei piirdu probleem ameeriklastega. Ameeriklaste käitumisest midagi õppides ei tohiks vastumeetmete valik tulla üllatusena. Esmalt ahastatakse ning räägitakse, siis pahandatakse tehnoloogiaettevõtete ja koolidega, et need midagi ette ei võta. Lõpuks ongi kulunud kümmekond aastat ja kogukondadesse on lisandunud vähemalt üks põlvkond vaevatud enesekuvandi ja rabeda suhtlusoskusega hingelisi.
Nüüd tärkab ühiskonnas ägestunud reaktsioon. Natuke rohkem kui aastaga on paljudes riikides levinud algatused keelata või oluliselt piirata nutitelefonide kasutamist kooli ajal. Paistab, et vanuseline piir jääb 14–16 aasta vahele. Näiteks palutakse Prantsusmaal kuni 15-aastastel telefonid koolipäeva lõpuni hoiule anda. Hollandis ja Belgias lastakse koolidel ise otsustada. Kreekas ja Itaalias on telefonikasutus keelatud tundide ajal.
Äsja ületas uudiskünnise Austraalia valitsuse pakutud idee keelata noorte nutiseadmetes populaarsed sotsiaalmeedia teenused. Idee pole just uus, sest sama on teinud mitmete ühismeediaettevõtete juhid oma lastega. Neile on ülesande lahendamine suhteliselt lihtne, rakendades vanemlikke meetmeid veenmisest kuni päevade sisustamiseni koos veedetud ajaga, lubades koju teisi lapsi jne.
Riiklikul tasandil on sotsiaalmeedia keelustamise ideest edasi liikumine kordades raskem. Puuduvad tehnilised ja õiguslikud meetmed, millega tuvastatakse laste vanus, piiratakse alternatiivsed juurdepääsu võimalused ning sundides USA ja Hiina päritolu ettevõtteid nende majandushuve kahjustavale koostööle.
Isegi kui Austraalia ettevõtmine luhtub, õpitakse saadud kogemusest midagi kasulikku. Ilmselt arvestatakse USA kogemusega, et lõpuks peab pöörduma perede poole.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.