USA’s ootab kohtu lahendit näiliselt tühine probleem. Juhtumit võiks isegi pidada uue ajastu ebanormaalseks tundlikkuseks väikesegi ebamugavuse suhtes, mille puhul joostakse valukarjete saatel päästva abi järele arstipunkti asemel kohtusse. Teemaks on õpilasele antud kehv hinne. Lapsevanemad peavad tegu ebaõiglaseks. Kuis paistab, et kooli nad veenda ei suutnud, otsustati lükata vaidluse osapooled vaidlemise proffidele võistlemiseks mõeldud kohturingi.
Ühes osas võib mulje olla õige. Ent lugu sisaldab märke tõsisema otsustuse tegemise probleemistikule. Jah, antud loo vanemad protesteerivad madala hinde pärast, väites, et „kaebaja õpilane kannab korvamatut kahju, mis kaalub üles igasuguse kostjate poolse võimaliku kahju“. Öelduga püütakse seada kaebaja kannatuste hind kõrgemaks, kui seda oleks ükskõik milline kooli poolse põhimõtte väärtus. Kaebuses rõhutatakse, et arvestades halva hinde saanud lapse kõrgeid akadeemilisi ja isiklikke saavutusi, kannatanu kandideerib eliitkolledžitesse ja ülikoolidesse. Juhul kui kohus ei nõua kahjuliku hindamise kohest tagasipööramist, tekib kannatavale osapoolele korvamatu kahju kuna dokumentide vastuvõtt algas oktoobris, põhjendatakse kohtule esitatud kaebuses.
Koduse ülesande eest saadud madala hinde põhjuseks oli tehisintellekti kasutamine töö koostamisel. Õpilase vanemad väidavad, et tehnilise vaimsuse abi piirdus vaid uurimisele kaasaaitamises. Kool ei pea seda argumenti piisavaks ja osutab korduvalt nii kirjalikes kui suulistes vormides esitatud juhistele milledes rõhutatakse, et TI kasutamine kõikide õpilastele antavate ülesannete teostamisel on keelatud. Erandiks on selgesõnalise loaga ja TI kasutuse osa kirjeldavast juhendist kinnipidamise juhtumid. Kool väidab, et õpilane kasutas selgesõnalise loata ühemõtteliselt enda asemel teise autori keelt ja mõtteid, milleks oli sel korral digitaalne ja tehislik looja. Kool paneb oma nägemusele punkti tõdemusega, et õpilane ei viidanud kusagil esitatud materjalides TI kasutamisele ja juhtum on seega õigusnormide selge rikkumine omale eelise saamiseks.
Me ei tunne kumbagi osapoolt ja tänases kalgis maailmas võiks jääda ükskõikseks kellele jääb õigus. Ent see juhtum aitab hoomata teistsugust ja universaalsemat probleemi kihistust. Pole välistatud, et kohtute roll sotsiaalsete muutustega seotud küsimuste otsustamisel, nagu TI kasutamine kooli antud ülesannete täitmisel, kujuneb peagi tavalisemaks. Traditsiooniliselt õigusvaidluste vahemeheks loodud sotsiaalne tehnoloogia sunnitakse imelikku ja kogenematusse olukorda, milles kohus otsigu kaalutud lahendus tehnoloogilise progressi oodatavate väärtuste ja ühiskonnale avalduva mõju vahel.
Sarnaselt kohtutele on haridussüsteem ühiskonna rajatud mehhanism. Koolisüsteemiga arendatakse ja õpetatakse oma liikmetele ja ühiskonnale heaolu loovaid pädevusi. Edust kantuna oleme muutnud vajaduste struktuuri määral mis mida ilmsemalt muudab ka kompetentsele spetsialistile kehtivad nõudeid. Uuenevad väärtuspakkumiste olemus, vormid ja valdkonnad. Mille vahendamiseks peavad arenema hariduses antava õpetamise eesmärgid ning meetodid. Hariduse eesmärkide ja tööriistakasti tuumik pärineb digieelsest ajastust. Millist rolli peaks omama kohtusüsteem hariduse uuenemises? Kas kohtud peaksid sekkuma kui TI on testimas traditsioonilist akadeemilist terviklikkust ja muutustele reageerimise pädevust? Lapsevanemad pole selleks samuti piisavalt hästi informeeritud ega kanna sageli kõige kiiduväärseimaid eesmärke. Siit ka põhjus, miks mainitud juhtumi puhul pole head ajendit osapooli valida.
Väljakutseks on määrata kes ja kuhu peaksid tõmbama piiri traditsiooniliste süsteemide säilitamise ja märgatavat edu lubavate tehnoloogiliste arengusammude vahel. Kui TI tööriistad teevad ära selle mida kunagi peeti õpilastele arengut kujundavate ülesannete tuumikuks, on võib-olla nende ülesannete eesmärgid vananenud. Minna seda dilemmat lahendama kohtusse, reedab ühiskonda tabanud ootamatusega avalduvale sisemisele kaosele. Antud juhtumi lapsevanemad vaid kirjeldavad vaesuse maailmas treenitud mentaliteedi ahnest ja teistega mittearvestava käitumise reflektoorsusest.
Sama maailmakäsitlus on kujundanud ka kohtute rolli. Kohtud lahendavad vaidlusi juhindudes sellest kuidas seadused kehtivad küsimustele õigusest ja juurdepääsust igasugustele ressurssidele. Kohtud on olemuselt reaktiivsed, juhtunule reageerivad institutsioonid. Ühiskonna ootuseks on olnud koolitatud spetsialistidele antud usalduse toel tõlgendada seaduste mõtet, mitte ennetavalt kujunda hariduspoliitikat. Seega võib antud näites tõstatunud TI rolliga seotud küsimuste otsustamisel kohtutele lootmine lükata edasi vajalikke reforme. Antud institutsioon ei ole loodud selliste tulevikku suunatud otsuste käsitlemiseks. Ent oodakem ära juba alanud protsessi kriis, kuni TI võtab ka kohtuprotsessides ebamugavaid valikuid loova rolli.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.