Aastaks 2007 oli mobiiltelefonide turg välja kujunenud. Seda osa maailmast valitsesid Nokia ja Motorola. Kahte telefonibrändi peeti nii suurteks, et vähematel polnud mõtet suurema koogitüki pärast tüli üles võtta. Koogipuru nimel võistlejatest teadis avalikkus veel Ericssoni, Blackberryt või Alcateli ning keegi oli näinud isegi Samsungi telefone. Toona võis esimese kohtumise sekunditel öelda, et tegemist oli telefonidega. Seadme olemuse reetsid selle peal olevad nupud.
Kui Steve Jobs tutvustas 2007. aastal esimest iPhone'i naerdi see mitmete autoriteetide poolt välja. Neil päevil Microsofti juhtinud Steve Ballmer kinnitas, et turul on juba väga head telefonid ning kogenematu Apple'i sile seadeldis klientidele ei meeldi, liiatigi on see ka liiga kallis ja turule ei mahu. Tehnoloogiaportaal TechCrunch lisas oma autoriteetse arvamuse oodatavast katkiste klaaspindade kriisist ja ekraanile kuvatud mõttetust klaviatuurist, mis ei suuda kunagi ületada äriringkondades populaarse Blackberry ajatut, väikese ekraani alla kokkusurutud arvutiklaviatuuri miniversiooni.
Mõnikord öeldakse, et geniaalsete inimeste arvamused on ajast ees. Millele toetus toonaste arvajate geniaalsus, vajab veel uurimist. Nuppude osas võis olla nende jutus aga terake tulevikku. Verivärskele Apple'i telefonile on varasemaga võrreldes lisandunud paar uut nuppu. Kahe nupu pärast poleks põhjust teemat avada, kuid tegemist pole isoleeritud juhtumiga. Õhus, õigemini uutel asjadel on selgeid märke nuppude tagasitulekust.
Apple ei leiutanud omal ajal lahendust klaaspinna vahendusel arvutiga suhtlemist, vaid teenis lugupidamise selle idee heal tasemel teostamise eest. Ekraanil sõrmega arvuti juhtimise näiteid teadis laiem avalikkus populaarsete ulmefilmide kaudu. Filmides nähtul oli kindlasti oma turunduslik efekt, millega saavutati avalikkuse tähelepanu nii firmale, mis polnud seni ühtegi telefoni valmistanud, kui ka selle ulmelisena näivale ja tavatult kallile telefonile.
Peagi üllatas Apple avalikkust esimese tahvelarvutiga. Seejärel oli juba üha raskem kohata uusi seadmeid, millel polnud puutetundlikku ekraani. Keegi ei küsinud, kas lahendus oli ergonoomiliselt põhjendatud. Seda ei küsinud ka kliendid enda käest. Olulisem oli olla moodne ehk ilma nuppudeta. Seejuures oli vaid kümmekond aastat varem elektroonikaseadmete moodsa mitmekülgsuse märgiks esipinda katvate nuppude rikas vaatemäng, kuni nuppe tabas kõike paremini teadva uue aja põlgus.
Nüüd käib siis laine vastassuunas. Majandusportaal The Wall Street Journal iseloomustas saabuvat trendi "taasnupustamisena". Maailma suurima elektroonika insenere koondava erialaorganisatsiooni esindusajakiri IEEE Spectrum käsitles sama teemat pikemas intervjuus nuppude ajaloost teadusliku ülevaate koostanud Rachel Plotnickuga.
Kainelt arutledes, millega oleks võinud varemgi alustada, on igal liidesel omad plussid ja miinused. Olgu selleks nupp, ekraan või hääl, on igale juhtimismeetodile rohkem ja vähem sobivaid olukordi. Nuppudega võrreldes võimaldab ekraanil sõrmega libistamine ja koputamine sooritada palju mahukamaid protsesse.
Paraku peab samal ajal vaatama ekraani ja koordineerima sõrme tööd visuaalse kontrolli abiga. Taolist tähelepanu kõrvalejuhtumist peetakse peamiseks liiklust ohustavaks teguriks. Omal ajal oli see lausa keskne põhjendus, miks nutitelefoni kasutamine auto juhtimise ajal keelati.
Probleem ei seisnud inimestega suhtlemises, vaid visuaalse tähelepanu kõrvalejuhtimises. Uuringutega on lisaks näidatud, et puutetundliku ekraaniga sõidukis kulub lihttegevuste sooritamisele kuni neli korda kauem aega, võrreldes taktiilsetele nuppudele vajutamise või nende keeramisega. Ometi tabas ekraanimaania ka autosid, minnes nii kaugele, et mõnes mudelis on heal juhul alles vaid suunalüliti.
Taasnupustamise epohhi saabumist kinnitab ka ülejärgmisest aastast Euroopa Liidus kehtima hakkav nõue, et autos peab viis peamist juhtimistegevust – helisignaal, klaasipuhastid, suunatuled, ohutuled ja SOS-funktsioonid – olema füüsiliste nuppude või lülitite all. Keeratavad ja vajutatavad nupud piiravad autojuhi tegevuste valikuid, suurendades oluliste tegevuste sujuvust ning vähendades tähelepanu tarbetut koormamist ja riske vigade tegemiseks.
Ekraanide vahendusel info kontrollimisega harjumise märkamatuks tagajärjeks on kiirelt muutuva sisu abil tekkinud pinnapealsus. Olgu selleks siis sõpruskonna saadetud pildivoog, tehnilisemad menüüvalikud või kogu ümbritsev elukeskkond, tähelepanu libiseb neist kiirelt üle, lootuses järgmisel või sellele järgmisel korral hetkeks keskenduda. Tulemus pole hea.
Saab näha, kas hea asub ühe nupuvajutuse kaugusel?
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.