Õpingutega seotud spikerdamist ja muid akadeemilise petmise viise peetakse tabuks ja hariduse eesmärgi õõnestamiseks. Ühiskond organiseeris kooli, et anda õpilastele teadmisi ja oskusi kuni saabub nende aeg panustada oma mõtestatud osa ühiskonna heaolusse.
Vahest ununes kooli Plato mõte, et pettustest halvim on enesepettus. See keelatuks peetud tegevus on oma erinevates vormides olnud lahutamatu osa põlvest põlve, sealhulgas kasutatuna tänaste õpetajate ja laitmatute lastevanemate poolt. Ühiskonna reaktsioon on olnud pigem vaikiv aktsepteerimine kui talumatust kajastav hukkamõist. Kas õppimisega seotud petmise katkematu niit sotsiaalses kudumis võib viidata sellele, et teatud negatiivsete asjaolude varjus esineb väljaütlemata eeliseid, mida ühiskond tajub ja talub, kuna need tasakaalustavad või isegi trumpavad seda osa mis põhjustab meelehärmi?
Mis võiks olla õppimisprotsessi petmise plussid? Mõnel juhul kajastab petmine leidlikkust ja kohanemisvõimet keerulistes olukordades. Antud võimekused on väärtuslikud igasugustes kooli kaitsvast keskkonnast välja jäävates situatsioonides. Spikerdamise kavandamises võiks ära tunda õpilase taktikaliste otseteede otsinuid, nende kaalutlemist, planeerimist ning teostamist. Mille tulemusel õpitakse navigeerima väljakutsete rohketes süsteemides ja seadma ülesandeid tähtsuse järjekorda. Eriti huvitavaks efektiks on õpilaste seas erandlik tähtaegadest kinni pidamine. Sest testiks või eksamiks peavad kõik plaanid olema teostatud. Antud oskust hindab ühiskond väga kõrgelt. Hiljem ei küsita kuidas keegi selle omandas.
Petmise tagant kuvandub küllaltki pragmaatiline lähenemine lahenduse leidmiseks reaalsetele probleemidele. Kusjuures tegemist on tõsielulise pinge olukorraga. Milles tehakse omavanustega koostööd ja nuputatakse uuenduslike lahendusi, mis võivad osutuda olulisemaks mõne koolitöö formaalsest läbimisest. Veelgi julgemalt vaadates võivad õpilaste akadeemilise petmise juhtumid esile tuua õppeprotsessi või koguni haridussüsteemi puuduseid. Vahest on probleem selles, et kooli meetod ei oska õpilasi kaasata ega muuta materjali nendele äratuntavalt elu jaoks asjakohaseks.
Kognitiivne dissonant ilusaks mõeldud ja reaalse elu vahel on tehnilise arengu tulemusel jätkuvalt kasvanud. Haridusturule selle kõige rahalisemas mõttes lisandus koolitöid tegevaid ettevõtteid nagu seeni pärast vihma. Kellelegi pole saladuseks, et neis teenustes valminud töödega on saadud kõrgharidust kinnitavaid diplomeid või koguni doktorikraade. Äri tähendab, et saadaval on raha. Raha reedab rahuldamata vajaduse olemasolu. Oleks ühiskond teist meelt, istuks need ettevõtjad vangikongis. Tegelikkus kõneleb vastupidisest.
Näite leiab kapitalismi eksperimendist nimega Ameerika Ühendriigid, kus koolitööde abistamise hallis tsoonis toimetab börsiettevõte Chegg. Firma alustas omal ajal kalliste kooliõpikute rentimisega. Teenides õpilaste silmis palju plusspunkte, kuna astus vastu õpikute äriga rikastunud kirjastustele ja võimaldas kalli väljaostu asemel kasutada raamatuid vastavalt vajadusele. Seejärel arenes firma õppimist toetavate testküsimuste ärisse. Millele järgnes kooliülesannete vastuste õpetamise teenus. Seda viimast võib iseloomustada ka kodutööde ettenäitamise teenusena.
Keegi politseisse ei kaevanud. Otse vastupidi, firma läks börsile. Rahva usk sellise teenuse tulevikku kajastus esialgse umbes 10 dollari aktsiahinna kasvus 2021. aasta panepideemia ajaks üle 100 dollari. Soovib keegi täna koolitööde abistamise ettevõtte aktsiaid osta, peab maksma alla kahe dollari. Tegemist ei ole sooduskampaaniaga. Vahepeal ei ole midagi juhtunud ka õpilaste moraaliga.
Miljardeid dollareid väärt olnud koolitööde abistamise ettevõtte krahhi põhjuseks on ChatGPT. Kes ütles, et õpilased on laisad aga taha õppida? Nad õpivad hea meelega kui vaid on olemas vastav motivaator. Nad õpivad seda mida peavad oluliseks. Antud juhul õpivad nad ChatGPT prompte koostama. Arvatavasti tegelevad ka teksti toimetamisega sellisesse vormi, et õpetajaskonnal oleks raskem autorluses kahelda. Loomulikult esineb selleski õppetöös halbu õpilasi, kes jäävad vahele.
Konstruktiivsemaid tahke juurde otsides on õpilastel olemas kohene juurdepääs väga suurele teadmiste ruumile. Neile võimaldatakse sobival ajal ja kohas leida kiiresti selgitusi, näiteid ja lahendusi. Need kes soovivad ka päriselt materjali mõista, võib ChatGPT olla traditsiooniliselt piiratud võimalustega koolile vägev täiendus, mis aitab teemasid põhjalikumalt ja omas tempos uurida. Formaalselt on hea seegi, et turult on kadumas koolitööde libaautorlust pakkuvate teenustega kiiresti rikastunud ettevõtted. ChatGPT teenus on tasuta. Ühtlasi torgib kogu petmise arengu temaatika akadeemilise organisatsiooni väärtuspakkumise vanameelsust. Arusaadavalt peab kaaluma ka kahjusid, mis võivad olla märgatavad. Ent seda enam peaks uudne olukord käivitama sisulisema diskussiooni tuleviku hariduse olemuse üle.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.