Täpselt asjadele vaadates selgub, et ma ei vaata asju olevikus. Oleme alati ajast maas. Igasugune tajuga seotud välise maailma efekt, olgu selleks nägemine, haistmine, puudutus või midagi muud, avaldub esmalt keha pinnal asuvatele spetsialiseeritud retseptoritele. Ent neis tärkab vaid keemiliste-elektriliste signaalide segu. Alles ajju jõudes konstrueeritakse neist vastav tähendust omav kogemus. Millest valikuliselt vaid osa jõuab meie teadvusesse. Hulk huvitavaid signaale jääb teadvustamata. Me ei taju insuliini või süsihappegaasi kontsentratsioonide muutusi vereringes. Tunda võib kehva enesetunnet, eristamata selle põhjuseid.
Jätkuvalt tegelikkusest maas olles on mõistetav inimese soov olla ennatlik ja ennustada tulevikku. Teistsuguste loomade tuleviku käsitluse osas selge arusaam puudub. Mõnes eksperimendis on näiteks ahvid eelistanud tuleviku töödega seotult aimatavat ettenägelikkust peegeldavaid tööriistu. Leidub koduseid koeri kes ootavad kindlal ajal pereliikmete koju saabumist. Oravad ja rähnid koguvad talveks toiduvarusid jne. Taolisi ilmingud saab taandada jooksvas ajas käitumisi juhtivatele refleksidele. Ent samas vähemalt inimese enda tulevikutundlikkuse prisma kaudu vaadates kuvandub algelise neis ennustamise elemente.
Loomade tuleviku käsitlus on tugevalt seotud inimeste valikuid kujundava eetikaga. Juhul kui loom elab ainult selles ajahetkes, ilma tuleviku käsitluseta, kujundaks see põhjalikult inimeste suhtumist loomadega seotud eetilisse kohustustesse. Oluline oleks panustada loomade vahetusse elukvaliteeti. Nende pikaajalised püüdlused või ootused ei omaks kaalu. Sealhulgas ka küsimuses kas neid võiks inimese heaolu huvides surmata. Loomal oli ilus elu ja siis enam polnud – see mõte äratab tulevikuga arvestavates inimestes ebamugavust ja vaidluseid. Millest võib teha ühe usutava ennustuse sellesisuliste vaidluste pika tuleviku osas.
Inimese teistsuguse kvaliteediga tulevikku suhtumise tõendiks on tema investeeringud tööriistade arendamisesse ja maailma toimimist mõista püüdvasse teadusesse. Mõeldes börsile pelgalt spekulatiivse investeerimise põhiselt, jäetakse arvestamata, et sealsete ettevõtete oodatav tulususe areng rajaneb nende tööriistade tuleviku tootlusele.
Oktoobris välja kuulutatud Nobeli preemiate näitel on võimatu ignoreerida nii tööriistade kui teaduse saavutustega seoses tehisintellekti. Tunnustusi jagus TI arendajatele ja selle edukatele rakendajatele. Rajades olulise usu paremast tulevikust tehisintellektile väärib tähelepanu analüüsifirma Gartner analüüs, milles hoiatatakse, et aastal 2027 seisavad 40% tehisintellekti andmekeskustest silmitsi elektrienergia nappusest tulenevate tööpiirangutega. Põhjuseks ei ole maailma elektrienergia tarnete langus. Elektrit toodetakse aina rohkem. TI kasutus suureneb elektrienergiaga varustamise kasvust kiiremini.
2027. aastaks tehtud prognoosides tarbivad maailma TI vajadusi teenindavad andmekeskused elektrienergiat 500 teravatt-tundi. Eelmise aastaga võrreldes nelja aastaga tarbimine kahekordistub. Eesti kasutab aastas umbes 8.5 TWh. Siinsed TI seotud serveripargid on väikesed, ega kajastu energiatarbimises iseseisva kuluallikana. Meie võimaluseks on Soomes asuva LUMI keskuse superarvuti kasutamine.
Börsi elektrihindade võrdluses on Soome olukord meiega võrreldes väga hea. Pole teada kuivõrd hakkab TI areng mõjutama sealset elektrihinda. Gartneri hinnangul ületab TI seotud energianõudluse kasv kommunaalteenuste pakkujate suutlikkust oma võimsust suurendada. Sestap on oodata energia ja oluliste teenuste hinnatõusu. Hinnatõusu ennetamise nimel tehtavate pingutuste sisuks on eeldatavalt TI kasutamise suurenemine ja palgakulude vähendamine. Millest võib teha veel ühe usutava ennustuse kasvavate sotsiaalsete pingetega tuleviku osas.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.