Alates 1. jaanuarist 2025 tuleb kõikides füüsilistes müügikohtades sularahaga maksmisel ümardada ostukorvi lõpphind lähima viie sendini ehk kaupmeestel pole enam vaja anda vahetusrahana tagasi 1- ja 2sendiseid münte. Ostukorvi lõpphinna ümardamine on kohustuslik kõigile kaupmeestele, kes arveldavad sularahas. Pangakaardiga makstes ümardamist ei toimu.
Uuest aastast hakkab Eesti seitsmenda euroala riigina rakendama ümardamisreeglit, mille eesmärk on vähendada 1- ja 2sendiste hulka sularaharingluses. Eesti Pank on siiani andnud aastas ringlusse keskmiselt kahe veoautokoorma jagu 1- ja 2sendiseid münte. Enamik pisisente ei jõua aga kunagi keskpanka tagasi, sest kuigi poodidel on neid vaja vahetusrahana, siis inimesed maksavad nendega väga harva. Kuna selline mündikasutus ei ole mõistlik, hakatakse uuest aastast poodides sularahaga makstes ostukorvi lõpphinda ümardama lähima viie sendini.
Mida tähendab muudatus tarbija jaoks?
Uuel aastal poes sularahaga makstes tuleks arvestada, et kaupmehel on kohustus ümardada ostukorvi lõpphind lähima viie sendini. Ümardamine võib toimuda nii allapoole kui ka ülespoole kuni kahe sendi võrra. Üksikute toodete ega teenuste hindasid ei ümardata ning seetõttu ei tekita ümardamisreegel oma olemuselt ka hinnatõusu. Kui makstakse muu maksevahendiga, näiteks pangakaardi, nutiseadme, kinkekaardi või ülekandega, siis arvestatakse ostu hind ikka ühe sendi täpsusega ning ümardamist ei toimu. Nii saab ostja makseviisi valides ise otsustada, kas ümardamine toimub või mitte ning kaupmehel siin otsustuskohta pole. Kui ostja soovib kasutada ümardatud ostusumma eest tasumisel 1- ja 2sendiseid, võib ta seda endiselt teha, sest 1- ja 2sendised jäävad Eestis ametlikuks maksevahendiks ja poed on kohustatud vastu võtma kõiki eurosente olenemata nende nimiväärtusest. Seaduse järgi on kaupmehel kohustus võtta vastu kuni 50 euromünti sõltumata nende väärtusest.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.