Inimene on kallis nii iseendale kui tööandjale. Viimastega jätkates, on iga ettevõtte või organisatsiooni juhi ülesandeks kollektiivi töise tegevuse tõhususe juhtimine. Kasutada on töö organiseerimise ja töövahendite meetmed. Tegevuste ümber kujundatakse reeglid ja siis vaadatakse üle reeglipärased tööd, mida on kõige kulutõhusam asendada masinatega. Taoline areng ei pea tulenema omaniku rahuldamatust ahnusest, vaid seda sunnib konkurentsi surve. Konkurendid teevad seda sama ning siis kasvabki surve leidmaks järgmisi kokkuhoiu või tõhususe kasvu võimalusi. Mida reeglipärasem töö, seda paremini see sobib programmidele ja masinatele.
Mõnes tööstusettevõttes või laomajanduses töötab juba rohkem roboteid kui inimesi. Järgmiseks kokkuhoiu kohaks on robotitele töökäske andvad ja tööprotsesse juhtivad keskastme juhid. Algul toetatakse nende tööd abistavate infoseadmetega. Ühtlasi koondatakse vahelüli töötajaid ning suurendatakse juhtide vastutuse koormust. Osa, peamiselt tehnilist laadi ülesandeid, siirdatakse alltöövõtu korras spetsialiseerunud ettevõtetele. Nii juhtus paljudes ettevõtetes näiteks IT teenustega. Kuni ka koormuse all murduvaid keskastme töötajaid asuti asendama üha paindlikumaks muutunud IT lahendustega.
Inimtööjõu koondamiste järg on jõudmas tippjuhi kvalifikatsiooni nõudeid eeldavate ametiteni. Maailmakuulsas Harvardi ülikoolis MBA ehk ärjuhtimise magistri diplomiga 2022. aastal lõpetanutest 10% polnud kolme kuu jooksul leidnud endale tööd. 2024. aastal oli ihaldatud diplomi omanikest töötuid juba 23%. Mitmed seni kooli väravas diplomande tööpakkumisega oodanud suurettevõtted nagu McKinsey, Amazon, Google või Microsoft, ootavad tööle varasemaga võrreldes vaid murdosa värskeid juhte.
Maailma Majandusfoorum avaldas 2025. aasta „Tuleviku Rööhõive Raporti“. See põhineb 55 riigis 22 tööstusvaldkonnas umbes 14 miljonit töövõtja tööd korraldava enam kui 1000 juhi küsitlusel. Neilt uuriti kuidas tänased makrotrendid mõjutavad töökohti ja oskusi ning tööjõu ümberkujundamise strateegiad kuni aastani 2030.
77% vastajatest peavad vajalikuks järgmise viie aasta jooksul olemasolevaid töötajaid ümber koolitada. Mida võib pidada positiivseks kohanemisvõime signaaliks. Põhjust on siiski muretsemiseks. Paari aasta eest koostatud raportis oli juhtide üldine arusaam tööhõivest "netopositiivne". Ehk kui ühed töised ülesanded kaovad, sünnib uusi juurde ja need pakuvad varasemast rohkem tööd. Seekord ennustas 41% tööandjatest vajadust juba lähiajal tööjõudu vähendada. 60% ettevõtete juhtidest peavad tõenäoliseks, et muutuma peab kogu senine ärisuund.
Enamus, ehk 86% pidas peamisteks muutusi ajendavateks teguriteks tehisintellekti ning teabetöötluse arenguid. Natuke üle poolte, ehk 58% ettevõtjate nägemuses ei pääse nende ettevõte muutustest tänu robootika ja automaatika arengule. Umbes kahe viiendiku juhtide nägemuses mõjutasid nende senist tööd arengud energia tootmise, salvestamise ja jaotamise vallas.
Toodud tegurite mõju sõltub tööst. Mõne jaoks tähendavad need kõige kiiremini kasvavaid ja teistele kõige kiiremini kahanevaid töiseid rolle. Kolmeks kõige kiiremini kasvava vajadusega oskusteks nimetati tehisintellekti ja suurandmete alast pädevust, arvutivõrkude ja küberjulgeoleku kompetentsi ning tehnoloogilist kirjaoskust. Viimase all peetakse silmas oskust lugeda tehnoloogia trende ning kuidas siis tõlgendada uusi sõnumeid grammatiliselt korrektselt oma tööprotsessidesse.
Samas võib kohata näiteid milles tehnoloogilist kirjaoskust käsitletakse programmeerimiskeelte valdamise võtmes. Selle töövormi peale mängides tasub olla ettevaatlik. Äsja teatas Mark Zuckerberg, et Meta hakkab sel aastal automatiseerima kesktaseme tarkvarainseneride tööd. Ta peab reaalseks, et Meta võib lõpuks tellida kogu oma rakenduste kodeerimise tehisintellektilt.
Ettevõtetes muutusi juhtiva tehnoloogilise arengu kõrval tuuakse Maailma Majandusfoorumi raportis teise suure tegurina esile elukalliduse tõusu. Poolte tööandjate arvates sunnib elu kallinemine kasvatama ettevõtte tõhusust. St muutma töökorraldust ja paiknemist ning asendama palgatõusu vajadustega inimesed rahatõhusamate tehnoloogiliste protsessidega. Raportisse kaasatud 14 miljoni töövõtja üle vastutavate juhtide hinnangul kaob umbes 1.6 miljon töökohta. Raportis tõdetakse, et ees ootavate muutustega toimetulek suurendab nõudlust loova mõtlemise ja vastupidavuse, paindlikkuse ja kiire reageerimisvõime järele. St. töö tulevik kirjutatakse ümber ja inimkond peab kiiresti kohanema. Võibolla peab tabama, et ta on rohkem kallis ise endale kui tööandjale.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.