Kas kujutate ette Rio de Janeiro "kilukarbivaadet" mere poolt, ainult et… ilma Rio de Janeiro´ta? Justkui oleks ajas 500 aastat tagasi rännanud. Ning kas teadsite, kus asub maailma kõige väiksem pealinn?
Kuid tänases saates ei räägi me São Tomé ja Príncipe saareriigi võludest, palmirandadest ega lopsakatest loodusradadest. Selle asemel rändame põnevasse piirkonda, kus 1975. aastal ehitatud suured betoonmajad mattuvad tasapisi džunglisse. Kuid see kummituslinn on asustatud skvotteritega, kes on nendesse majadesse loonud isemoodi ühiskonna - kus aga puuduvad igasugused materiaalsed rikkused, et oma elujärge parandada või kodu ilusamaks värvida.
Ning veelgi rajum koht on vana istandus, kus inimesed elavad siiamaani algselt orjade jaoks ehitatud latrites, mis lisaks väikesele pinnale on spetsiaalelt ehitatud niiviisi, et puuduks privaatsus ja "ülevaataja" saaks koridorist kõike tubades toimuvat pealt näha ja kuulata.
Nendes paikades rändab antropoloog, portugalikeelse maailma aficionado ning nüüd ka reisijuht Mele Pesti. Milliseid mõtteid mõlgutab turist või külaline, kes - küll kogukonna loal ja toel - sinna satub? Mil viisil suhtuda aupaklikult külastavasse kogukonda, et ränduri kultuuriline jalajälg oleks eetiline ning ekskursioon ei muutuks lihtsalt vaesuse fetišeerimiseks? Mida meil on õppida, kui sellises paigas reisime?
Kuidas olla reisil vähem "turist" ja rohkem kui "kauge külaline"? Olla teadlik oma loodsulikust - ja ka kultuurilisest jalajäljest? Neid küsimusi võiksime ju kõik endale esitada - aga selleks me ju reisimegi, et kogeda midagi teistsugust, nihutada perspektiive...
Maailma muusikalinnad: Sheffield
Sheffield on teraselinn ja sündilinn. Düstoopia kirjandusest lummatud Põhja-Inglismaa tööstuslinn, mis leiutas süntpopi ja edendas elektroonilist muusikat, kuid andis maailma staadionitele ka suured rokkbändid.
