2022. aasta lõpus OpenAI poolt avalikkusele kasutada antud ChatGPT saavutas erakordse tähelepanu. Väikeste eranditega enamuse ajast inimese moodi kuid üli-inimlikult paljudel teemadel sujuvalt suhtlev tehisintellekt paelus avalikkuse fantaasiaid kohe asetleidvast suurest muutusest. Huvi oli nii suur, et see kogus vaid viie päevaga üle miljoni kasutaja. Püstitades omalaadse tehnoloogia kasutusele võtmise rekordi. Näiteks Instagram saavutas sama verstaposti umbes 2.5 kuuga ja Spotify umbes viie kuuga. Kuigi tänu Twitteri ärritusele saavutas alternatiiviks või konkurendiks Meta loodud Threads vaid mõne tunniga miljoni kasutaja piiri, seades mõttelise lati uuele kõrgusele.
Ent ChatGPT’d saatis palju suurem tähelepanu. Selle võimekus üllatas. Mille põhjustatud šokis kasutati ülivõrdeid. Kuni kulus natuke aega ja leiti virisemise ning kriitika kohti. Millele järgnes ilma kaljuronimise vaevakisa või mägede vallutamise fanfaarideta kiire kohanemine. Aset ei leidnud suuri ülemineku rituaale ega kogetud tohutut õppimiskõverat. Oli lihtsalt ekraanide ees vaikiv uudishimu. Mis muutus kiiresti harjumuseks. Kui mitte ise kasutades, siis vähemalt olles harjunud, et selleta vist ei toimi enam ükski kool. Mis on üks vaikiva omaksvõtu põhjusteks. Kasutajate jaoks oli algus mänguliste küsimustega testimine, kuni tundus juba imelik, kui selleta püüti lahendada keerukaid probleeme, ega kirjutatud tehnilist teksti ja arvutikoodi või loodud ajurünnakute küsimusi.
Mõnes ettevõttes ollakse mures, et TI abil kohalikke probleeme lahendades, lekitatakse võõrasse intellekti omi ärisaladusi. Millega seoses on sündimas uudne saladus. Ajakirjandus on nimetanud neid juhtumeid TI salakaubaveoks. Tegemist on töötajate isikliku TI kontode kasutamisega tööülesannete täitmiseks. Tööandjatele ja koolidele on TI kasutamise kantseldamine muutunud üha raskemaks väljakutseks.
Sestap on hämmastav, kui kiiresti oleme tehisintellekti oma igapäevaellu integreerinud. Uut šokki keegi ei oodanud. Sest kõik teadsid kui kallis ja aeganõudev on ühe natukenegi kriitikat taluva TI süsteemi loomine. Et siis jaanuaris kogeda DeepSeek nimelist šokki. Hiina tehisintellekti idufirma TI mudel oli vähemalt sama hea kui senised liidrid. Kulutades tulemuse saavutamiseks vaid murdosa nende arenduskuludest ja ajast. Aktsiaturud reageerisid kiiresti. Investoreid tabas kahtlus, et valdkonna juhtide positsioon võib olla arvatust palju nõrgem. Investorite lemmik Nvidia kaotas päeva jooksul turuväärtusest rekordilised 593 miljard dollarit.
Nüüd oleks vist igav kihlvedu, kui keegi pakuks, et kohe kuuleme kellegi kolmanda, seni tundmatu või vähetuntud ettevõtte trügimisest TI esimeste sekka. Mis võibolla seletab Elon Muski turundustegevuse kiuste üpris vaoshoitud reaktsioone esmaspäeval avalikkusele tutvustatud x.AI arendatud Grok-3 TI mudeli suhtes. Omanik lubas talle omastes superlatiivides, et tegemist on kõige võimsama TI’ga. Hoolimata, et tal võib olla mõne koha peal põhjust hooplemiseks, pole juhtunu tuumik seotud absoluutse paremuse väljaselgitamisega.
Enne veel väärib siiski tähelepanu, et uus Grok on saanud testijatelt tunnustust. Seda võrreldakse turul olevate parimatega. Kui veel hiljuti oli moekaks lühendiks suuri keelemudeleid tähistav LLM, siis nüüd on aeg harjuda LRM, ehk suurte arutlevate TI mudelitega – Large Reasoning Models. Need analüüsivad küsimuse esitamise hetkest alates kuidas ülesannet lahendada ja millised on vahetulemid. Arutelukäigule viitab ka DeepSeek mudeli R1 numeratsioonis põrisev „r“.
Sestap võiks ükskõikselt tõdeda, et nüüd on valikus üks asine TI juures. Mis on tõsi. Ent sellest palju huvitavam on protsesside kiirus. Grok-3 loodi praktiliselt aastaga. DeepSeek’i pakutud aja ja rahakulude osas võib olla skeptiline, aga need on ikkagi väga väikesed. Anthropic asutati mõne aasta eest. Google AI arenduskeskus DeepMind on küll suhteliselt „vana“. Aga kõigi ühiseks tunnuseks on äärmiselt võimekate TI mudelite üksteisega võisteldes üha kiirenev areng. Millega seoses väärib tähelepanu aastate eest levinud idee intelligentsusplahvatusest. Tegemist on kuuekümnendate keskel loodud teoreetiline stsenaariumiga, mida Briti matemaatik Irving John Good iseloomustas kui inimkonna viimast leiutist. Milleks on masin mis on võimeline end analüüsides looma veelgi võimekamaid masinaid. Mille loomisega tegelevad kõik TI kasutajad. Eriti need, kes toovad TI salakaubana tööle, kuna sellega teevad end tasahilju mittevajalikuks.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.