Kas teadsite, et Eestis on vastlapäev alati teisipäeval? Sel, 2025. aastal 4. märtsil.
Tänavu langevad vastlapäev ja õigeusklike maaslenitsa kalendris samale ajale. Seetõttu saame koos tähistada kaht toredat püha, mis on ühel või teisel kombel seotud naistega.
Vanemal ajal kutsusid eestlased vastlapäeva lihaheitepäevaks, sest umbes selleks ajaks lõppes osades taludes talveks varutud liha. Vastlapäeva kõige tuntum traditsioon on liulaskmine, millel arvati olevat maagiline tähendus: pikk liug aitas kaasa heale linakasvule, mis omakorda tõi tallu rikkuse. Et valdav osa linatöödest oli naiste kanda, kehtis vastlapäeval naiste tööde keeld ja neil oli vaba voli pidutseda. Vastlapäeva tuntakse meil kui naiste püha.
Õigeusklikud tähistavad rahvakalendri tähtpäevi vana kalendri ehk Juliuse kalendri järgi. Vastlapäeva pidu maaslenitsat peetakse lausa terve nädala, seda nimetatakse võinädalaks. Järgneva pika seitsmenädalase paastu eel süüakse kõht korralikult head-paremat täis, käiakse külas, mängitakse rahvamänge ja nauditakse talverõõme. Ka õigeusklikel setudel on vastlad naiste püha - võinädala neljapäeval peavad naised paabapraasnikut.
Lisainfo Eesti Vabaõhumuuseumi vastlapäeva sündmuste kohta: https://evm.ee/sundmused/vastlapaev-peredele
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.