Inimesed väidavad sageli, et neile ei meeldi teatud käitumine või tooted, kuid tegelikus elus võtavad nad need trotsimata omaks. Deklareeritud eelistused ja tegelik ülevalpidamine on sageli vastuolus. Vahest on omadus kasulik, kuna püsib sügavalt juurdununa üle aegade ja kõikide käitumises.
Näiteks on kombekas pidada seebioopereid põlgusväärseks. Öeldakse, et see on mäng madalate ja sensatsiooniliste tunnetega. Et siis ühed salaja ja miljonid varjamatult hoiavad seda ärimudelit elus. Võimalik, et igavuse tuimuses on isegi süümepiinad erutavad. Seda lisaks mugavusele ja eluolu etteaimatavusele. Mis mõlemad on üksluisuse kasvukeskkonnaks. Iirlaste Oscar Wilde märkis tabavalt, et ta suudab vastu panna kõigele, peale kiusatuse.
Kirjeldatud käitumuslik vastuolu ulatub meelelahutusest palju kaugemale. Poe uksel tehtud küsitlustes kinnitavad sisenevad külastajad, et eelistavad mahepõllumajanduslikke, säästva tootmisega ja kodumaise päritoluga tooteid. Et siis poest väljudes seletada miks seekord juhtus vastupidi. Enamus soovib kaitstud privaatsust, külvates samal ajal veebiruumi killukestega isiklikust elust.
Tehisintellektiga seoses on tärganud veel üks põlguse süljetops. Räägitakse veendunult, et TI loodud looming on õõnes, selles puudub inimese väljendusvormide hing ning sügavus. Paljudel juhtudel on tegemist poosiga. Juhindudes levinud hoiakutest ja eelarvamustest, tarbitakse sotsiaalmeedia sisu, suutmata eristada algoritmide ja robotite poolt koostatud rohket sõnumivoogu. Paljud loevad kas ajaviiteks või argireaalsusest pagemiseks proosakirjandust. Lugejad ammutavad loomingust meelehead, kiites selle emotsionaalset sügavust ja narratiivi selgust. Kuniks nad ei tea selle sündimise mitteinimlikust päritolust.
Arvestades, kui kehvad inimesed on oma tõeliste eelistuste ettekuulutamisel, paljastab TI-kirjandus meie enesepettuse võimekuse sügavama tegelikkuse, seades kahtluse alla levinud eelarvamused loovuse, autentsuse ja suveräänseks valikuks peetud maitse suhtes.
Eelmise sajandi lõpus Saksamaa tööturu kriisi tulemusel ja järgmise ennetamise lootuses loodi Tööturu Uuringute Instituut, missiooniks tagada uuringutega tõenduspõhine poliitikanõustamine. Ühes värskes uuringus käsitletaksegi eelarvamusi TI loomingulise kirjutamise suhtes ning valmisolekut loomingu eest maksta. Küsimus pole niivõrd loomingusse suhtumise psühholoogias, kui majandusliku väärtusahela toimimises. Ehk kas TI looming rahuldab inimeste vajadusi niivõrd, et nad panustavad sellele aega ja raha.
USA's läbiviidud uuringusse kaasati 654 vabatahtlikku. Valim koostati nii, et oleks enamvähem võrdselt mehi ja naisi, erineva hariduse ning poliitiliste hoiakutega liikmeid. Osalejatele anti lugemiseks TI loodud jutustus. Teadlased lasid ChatGPT 4-l luua populaarse, uue põlvkonna USA kirjaniku Jason Browni stiilis novelli. Nad informeerisid enne eksperimenti, et uuringu eesmärkiks on soov mõista kuidas inimesed suhtuvad ning väärtustavad loomingulist kirjutamist. Kõigile tutvustati ka kirjanikku Jason Browni. Eeldatav lugemisele kuluv aeg oli kaksteist minutit, mille eest maksti igale osalejale 2.50 dollarit. Ent nad ütlesid vaid pooltele, et kirjaniku stiilis loo oli kirjutanud TI. Juhuvalikus teise grupi jaoks oli autoriks inimene. Neile ei öeldud, et autor on just Jason Brown, aga seda võidi oletada.
Lugemise keskel uuriti osalejatelt kas nad loovutaks selle loo eest raha. Mis oleks võetud nendele makstavast tasust. Lisaks uuriti kui mitu minutit nad oleksid nõus edasi lugema. Veel uuriti loole antavaid hinnanguid. Need kes teadsid, et loo autoriks on TI, andsid selle sisule oodatavalt madalamaid hinnanguid. Nad kritiseerisid selle lineaarset ennustatavust, raamjutustaja autentsuse ebausutavust ja loo atmosfääri puudulikkust. Need kes pidasid autorit inimeseks, sedalaadi kriitikat ei esitanud.
Uuringu autorid märgivad, et inimese loomingu eelistamine ei ole reaalses olukorras järjekindel hoiak. Valmidus maksta raha ja jätkata lugemist ei sõltunud autori inimeseks pidamisest. Küll aga selgus eksperimendile järgnenud küsitluses, et need kes pidasid autorit inimeseks ja said teada, et tegelikult oli loo kirjutanud TI, siis peaaegu 40% oleks maksnud vähem raha. Järelikult on majanduslikult kasulik TI autorit varjata. Mille osas on oodata seadusandlikke piiranguid ja täpsustusi.
Suures pildis oli uuringu eesmärk mõista tööturul kaubeldava TI töise panuse väärtust, kas selle eest makstakse nii rahas kui kulutatud ajas. Veelgi suurema pildi mõttes leiab aset nn pime eksperiment. Nii nimetatakse eksperimenti milles osalejad ei tea, et nad on eksperimendis. See leiab aset just praegu. Paistab, et lugejad on kõikesööjad. Mida kinnitavad kirjanikke esindavate organisatsioonide üha valjemad protestid oletatavalt TI kirjutatud raamatute vastu. Millede seas on arvatavalt ka inimeste kirjutatud teoseid.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.