Elu, surma ja armastuse kõrval on filosoofe, teadlasi ja valdkonnas tegutsejaid vaevanud küsimus nalja olemusest. Nali või huumor on selle suure küsimuste kolmiku kõrval üks inimkonna mõistatustest. Naerdakse, aga miks? Öeldakse, et oli naljakas. Mis teeb aga millegi naljakaks ning kas nalja saab defineerida nalja kahjustamata?
See, mis toob ühele silma naerupisarad, võib jätta teised külmaks või nad segadusse ajada. Mitte, et nad ei oskaks naerda, vaid naljal on tabamatu iseloom või mõistatuslik tuum, mis äratab hingesuguluse või mitte. Hoolimata subjektiivsuse mosaiigist, on nali suures pildis olemas kõigi jaoks, see on universaalne ja iidne.
Teaduslikus käsitluses on naer vaistlik ning avalik närvisüsteemi reaktsioon. Kuigi seda on raske varjata, on naerul sotsiaalne, suhtlemisega seotud roll. Naer on nakkav ning inimesi lähendav. Järelikult peaks naeru põhjustav nali olema samuti sotsiaalsete ning peamiselt suhtlusega seotud juurtega.
Nalja omadus on ootamatus, mida põhjustab äkiline loogika suunamuutus, üllatav ebakõla või mõistuspäraste ootuste rikkumine. Sellega seoses pakutakse selgitava hüpoteesina healoomulise vea teooriat, kui naeru põhjustab miski, mis tundub vale või kohatu, aga see ei kujuta tegelikku või vahetut ohtu. Naeruga kaasneb kergendustunne, see kinnitab turvalisuse püsimist ning tähistab sõnalises reaalsuses avaneva paradoksi avastamise intellektuaalset võimekust. Nalja jagades kogetakse, et oleme samaväärsed.
See toob esile nalja sotsiaalse rolli. Nali loob sidemeid, maandab pingeid ning tugevdab kogukonda. Jagatud nali võib luua sõprussuhteid, aitab ületada kultuurilisi ja keelelisi lõhesid ning vähendab sotsiaalse hierarhia vahekauguseid. See leevendab stressi ja ärevust ning aitab tulla toime eluraskustega. Pole sugugi haruldane, et hea koomiku taustast leiab keerulise elu, mille treening kujundas vajalikku siirust ja emotsionaalset tunnetust, mille põhjal mõjub just nende esitatud nali pingeid ja isegi valu vähendavalt ning samas naljakalt.
Kuigi hea nali toimib inimese intellekti vahendatuna, naeravad ka loomad. Nende naeru põhjused on väiksema keerukusega. Selle pelk olemasolu kinnitab aga ühiseid evolutsioonilisi eesmärke nagu usalduse suurendamist, agressiooni vähendamist ning rühma või karjaliikmete vaheliste sotsiaalsete sidemete tugevdamist. Suured ahvid teevad aktiivselt teineteise arvel nalja ning naeravad seepeale.
Eesti päritolu USA psühholoog ja neuroteadlane Jaak Panksepp näitas, kuidas hiired naeravad, kui neid kõditada. Sugugi haruldane pole kohata rõõmsat koera või mänguhoogu nautivat kassi. Kuskilt peab jooksma piir. See peaks asuma kaladest eespool, sest kalad nalja ei mõista.
Sestap võib nalja tegemata pidada huumorit evolutsiooni tulemusel loomades tugevalt juurdunud instinktiks. Samas võiks naljatlevalt küsida, kas tehisaru oskab olla naljakas. Rootsi ja Saksamaa teadlased suhtusid küsimusse tõsiselt ning korraldasid võrdleva eksperimendi, millega sooviti tuvastada, kas TI võib olla inimesest naljakam.
Nalja vormiks olid etteantud piltide põhjal kolmes kategoorias naljaka meemi koostamine: töö, söök ja sport. TI-d esindas ChatGPT 4.0. Inimestest osalejad jagunesid kahte gruppi. Ühes mõeldi naljakaid meeme iseseisvalt ning teises võidi kasutada tehisintellekti abi. ChatGPT tegi nalju autonoomselt vastavalt etteantud promptile: esita selle pildi kohta 20 meemi.
Naljade hindamine rajanes omakorda kolmel kriteeriumil: loovus, huumor ja jagatavus. Meemid peaksid kõlama naljakalt erineva kultuuritaustaga sihtrühmades. Need ühendavad visuaalseid ja tekstilisi elemente, mille kombinatsioonis avalduvad huumor ning asja- ja ajakohasus kujundab selle leviku potentsiaali. Kõik see kajastab loovust. Meeme hindasid veebikeskkonnas registreerinud vabatahtlikud. Nad ei teadnud naljakate kommentaaride autoreid.
TI koostatud 20 meemi keskmine tulemus oli kõikides kategooriates inimeste pakutud keskmistest hinnetest natuke paremad. Siiski, kõige rohkem individuaalse nalja punkte said mõned omaette mõtelnud inimeste loodud meemid. Üksi nalju loonud inimeste tootlikkus oli samas madal ning nad mõtlesid välja vähem meeme. TI-ga koostöös sündis kõige rohkem naljatoodangut, aga tulemuse kvaliteet ei erinenud inimeste keskmisest tulemusest.
Naljakam TI tõstatab mitu küsimust. See eksperiment hindas nalja populaarsust, st TI naljad mõjusid kõige suuremale rühmale. Samas ei võitnud need parima nalja auhinda. Suurim auditoorium osutab madalaimale jagatud naljakusele, aga mitte individuaalse nalja kvaliteedile. TI naljad ei meeldinud kõigile.
Kas see tähendab, et TI keelemudel ei saa naljast aru, vaid kordab inimkonna nalju? Võib-olla mõistab see hoopis nalja moodustamise saladusi, aga soovib rahuldada võimalikul suurt kuulajaskonda? Kui inimene ise pole veel nalja olemuses selgusele jõudnud, pole see võimalus vist üldse naljakas.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.