Koroonapandeemia ajal jõudsid avalikku teadvusesse nn hämarad või pimeköögid. Köökides ei toimetanud nägemispuudega kokad, vaid väljast vaadatuna paistis linnalähedases tööstusrajoonis asuv hoone valgustamata. Seda võrreldes traditsioonilise ootusega, et köögid asuvad hästi valgustatud söögikohtade juures. Neist enamik asuvad linnasüdames. Seal, kuhu on meeldiv pere või sõpruskonnaga sööma minna.
Arusaadavalt on linnasüdames kinnisvara seetõttu kallis. Kallil pinnal toimetav ettevõte vahendab ruutmeetrite hinda, millele lisab oma tegevuse lisandväärtuse kulu ja kasumi. Võib öelda, et restoranis müüakse istumiskohta, millele meelitatakse istuma näiteks kitsejuustusalatiga.
Linnaserva jääva tööstuspargi äri seisneb seevastu odava pinna vahendamises. Pandeemiaajal harjuti sööma kodus. Kalli, kuigi toredat elamust pakkuva restorani külastamise asemel õpiti piirduma vaid seal valmistatud maitsva toituga. Toidukullerid toimetasid selle kulutõhusasse kodusesse miljöösse.
Nii siirdus ekraanilt tellitud toit odavamale tööstuspinnale, mille hooneid ei ehtinud enam kutsuvad valgusreklaamid. Otse vastupidi, et hoida restorani kuvandit, oli targem toimetada tegelikule taristule suuremat tähelepanu tõmbamata. Alguses harjumatu idee kujunes kiiresti uueks normiks. Ärimudel arenes edasi.
Areng rajanes osaliselt tööstusrajooni naabruse eripäral. Toitu valmistavate robotliinide seadmeid valmistatakse sealsamas lähedal. Sealsed tehnoloogilise toodangu arendajad ja valmistajad võtavad üle köökidest alguse saanud nimetuse. Ilmet võtab nn pimetehase kontseptsioon.
Seal võib olla hämar, kuna robotid ei vaja inimeste moodi valgustust. Uued tehased toimivad iseseisvalt, neis töötavad automaatsed seadmed ja robootika, mida juhib täiustatud andmeanalüütika ja tehisintellekt. Kohapealsete inimeste osa on minimaalne või puudub täiesti. Sarnaselt kulinaarsetele kolleegidele toimivad sellised ettevõtted tüüpilise inimtöötajaid toetava taristu ja kultuurita nagu puhkealad, sööklad või isegi valgustus. Viimasest pärineb ka nimi.
Pimedas kulgevat tootmist proovitakse esmalt väiksemates ettevõtetes. Idee panevad proovile just sellised tööstuspargis pinda rentivad innovaatilised firmad. Järg on jõudmas suurte ettevõteteni, kus juba katsetatakse ja juurutatakse inimesteta tootmismudeleid. Aastal 2022 avas Amazon esimese tõelise pimelao, kus tegelevad komplekteerimise, pakkimise ja saatmisega ainult robotid.
Autonoomseid tehaseid on tutvustanud veel tööstusautomaatikat ja roboteid valmistavad Siemens, Fanuc jt. Robotid haldavad terviklikke ja katkematuid tootmistsükleid. Eesmärk on vähendada järk-järgult inimestega seotud tegevuskulusid ning inimestest tulenevate vigadega seotud viivitusi.
Üleminek pimeduses toimetavatele tehastele tõstatab tõhususest ja majanduslikust otstarbekusest lähtuvaid küsimusi. Valgustamata köökide areng vähendas kohalike restoranide tasuvust ning mõjus halvasti erialasele tööhõivele. Inimeste kadumisega valgustuse pealt kulusid säästvast tööstusest kaasnevad sarnased ja sügavamad sotsiaalmajanduslikud probleemid. Väljaarvatud juhul kui inimesi palkavaid vabrikuid on palju, täpsemalt umbes kuus miljonit.
Just nii suureks hinnatakse Hiinas tegutsevate vabrikute arvu. Seal pole automatiseerimise taga mitte ainult odavama tootmisega konkurentsieelis, vaid ka kvalifitseeritud tööjõu nappusest tingitud paratamatus. Näiteks avas tarbeelektroonikaettevõte Xiaomi eelmise aasta lõpus esimese täielikult automatiseeritud TI juhitud tehase. Avalikult pimetehaseks nimetatud käitis töötab täielikult ilma inimese sekkumiseta. Vabrikus valmib igas sekundis uus nutitelefon.
Taoliste uudistega kaasnevad lohutavad kommentaarid, et kõik see on lihtsalt vana kordumine ning lahendus on töötajate ümberpaigutamine uuele tööle. Ajaloolisele automatiseerimise näitele toetudes väidetakse, et see võttis inimestelt küll ühe töö, aga sünnitas uusi töökategooriaid nagu robotiinsenere, programmeerijaid, hooldustehnikuid jmt.
Paraku nende jaoks vabrikutes lampe põlema ei panda. Tootmine liigub täielikult automatiseeritud, kaugjuhitavate protsesside suunas, mis muudab tööstuse ruumid inimestele ebasobivateks suure väärtusega keskkondadeks.
Samas muutuvad need üha haavatamataks küberrünnakute, intellektuaalomandi varguste ja sabotaaži suhtes. Tugevate julgeolekuraamistike tagamine tõrjub mängust välja nõrgima lüli ehk inimese. Sellised tootmisüksused ei vaja enam linnakeskuste lähedust ning tootmine võib nihkuda kaugematesse piirkondadesse. Inimestele suletud vabrikute nimes saab hämarus aga veelgi süngema tähenduse.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.