Tõenäoliselt on alles vähe koole üle maailma kus poleks hoogustumas omalaadne vaikne kodusõda. Üht poolt esindavad oma veendumustes kindlad pedagoogid, kes nõuavad, et õpilased peaksid ikkagi omandama põhjapanevaid oskusi ja teadmisi. Võib ka mõelda, et nad peavad oskama jalgratast ehitada, mitte ainult sõita. Selles traditsioonis on oluline õppida kirjutama esseesid, lahendada võrrandeid käsitsi ja jätta meelde ajaloolisi ajaskaalasid. Sest põhitõed on olulised.
Tugevnevas vastasleeris vaidlustatakse kas traditsiooniliste meetodite külge klammerdumine on enam kohane. Küsides retooriliselt kas kalkulaatori ajastul annab pika jagamise õpetamine tööturul eeliseid.
Vaidlus on vaikselt küdenud pikemat aega. Näiliselt nõutakse veel vana, aga reaalselt otsitakse uut vaadet taluvaid kompromisse. Generatiivsete TI-tööriistade esilekerkimine tõi lühikese ajaga antud dilemmat ümbritseva arutelu tähelepanu keskpunkti. Haridusele omase konservatiivsuse refleksiga õpetavates institutsioonides tehti kiire otsus need tööriistad keelata. Uut peetakse petmisvahenditeks. Nende kasutamine õõnestavad õppimise terviklikkust jne.
Siis on veel neid kes on lihtsalt alla andnud. Nad ei oska ega suuda õppijate seas konkreetselt ja üldsuses spontaanselt kasvavale TI kasutamise lainele vastu seista. Paraku ei arene neis kahes grupis ka vastavat pädevust.
Ent siin-seal on uued intellektuaalsed töövahendid julgemalt omaks võetud. Nad näevad avanemas võimalust hariduse ümberdefineerimiseks. Levinud nägemuses ootab eest uudne kognitiivse kaaslasega ajastu. Inimese rolliks pole sellega võistlemine vaid tulemuslik koostöö.
Pingete tuumikuks on vaidlus hariduse eesmärkide ümber. Kas nendeks peaks olema protsesside valdamine või pigem kontseptioonide mõistmine ja nende loov rakendamine? Kas iga õpilane peab suutma täita ülesandeid, millega masinad nüüd vaevata hakkama saavad, või on väärtuslikum õppida neid tööriistu kriitiliselt hindama, kontekstualiseerima ja vastutustundlikult kasutama?
Väärtusi on mõlemal poolel. Põhioskuste harjutamisega arenevad intellektuaalne distsipliin ja vastupidavus. Teisalt, jättes õpetamise meetodid arendamata, riskitakse valmistada õpilasi ette maailmaks, mida enam ei eksisteeri.
Nagu kalkulaatori, interneti või isegi õigekirjakontrolli puhul, ei ole lahenduseks osutunud keelamine. Tulemuslikuks teeks koorus läbimõeldud integreerimine. Jutt ei käi ka põhitõdedest loobumisest, vaid valikust, millised põhitõed on tõeliselt olulised. Mis pole sugugi lihtne ülesanne, kuna ohustab õpetajate senist töökoormust ja väärtussüsteemi. Kindlasti tehakse õpetlikke vigu. Targad õpivad ka teiste vigadest.
Lähiajal on oodata uute TI-kesksete kursuste avamist. Tõenäoliselt kuuleb neist sügisel kui maailmas algab uus kooliaasta. Ühe näite pakub USA's Washingtonis tegutsev, 132 aastane American University, mille esindaja iseloomustas uut algatust mõttega, et kui teistes õppeasutustes keelatakse või piiratakse õpilaste TI kasutamist, siis nende avataval erialal TI kasutamist nõutakse.
Ülikool ei kavatse valmistada uusi TI insenere, vaid edukaid, TI oskustega ettevõtjaid, väideti ettevõtmise tutvustuses. Ülikoolis avatakse uus, teisi erialasid integreeriv instituut ja luuakse uued TI kasutamisele keskendunud kursused. Kust peaks paari aasta jooksul valmima lend uue põlvkonna spetsialiste kes ei saaks ilma TI'ta hakkama.
Tegemist pole isoleeritud, lihtsameelsete ettevõtmisega, mida õnnestuks ignoreerida. Suured TI arendajad on asunud üksteise võidu pakkuma koolidele nende võimsamate ja tasuliste mudelite tasuta või soodustustega kasutamist. Sarnaselt varasemale trendile tööturul, milles töötajad smugeldavad tööandja keelu vastaselt oma tööprotsessi eraisiku konto kaudu TI abilisi, kujundab haridusteenuse maastikku kliendibaasi, so õpilaste käitumine. Keda mõjutab rohkem kooliväline maailm.
Tänane haridus sarnaneb Titanicule. Suurejooneline ja usaldusväärne laev ehitati teistsuguseks ajaks. Pardal õpitakse samu põhilisi harjutusi ja käelisi oskusi, mida õppisid nende õpetajad. Pardalviibijad, eriti need, kes vastutavad, väidavad, et turvalisem on paigal püsida. Rahustavad, et see laev on varemgi jäätükke üle elanud. Pealegi, kuidas õpivad reisijad navigeerima, kui jätavad sõudetunnid vahele?
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.