Jeremy Clarkson populaarsest autosaatest Top Gear esitas aastate eest huvitava ja mõtlemapaneva arvutuskäigu. Keerulist tööd ajendas tegema meedias hoogustunud diskussioon seoses entusiastlike briti jalgpalli fännidega, kes kinnitasid auto küljeklaasidele väikeseid, aga pallimängu võidu osas maksimaalset optimismi toitvaid rahvuslippe. Sarnast pilti kohtab erineva innustuse hetkedel ka koduses Eestis.
Eriti palju inimesi pole vaja, et kohata kedagi kellele kõik see ei meeldi. Toonagi polnud erand. Väljaarvatud selles osas, et keegi rakendas pahameele energia küllaltki tõsise, aga keerulise arvutusülesande lahendamise teenistusse. Ta kalkuleeris kui suurt aerodünaamilist takistust võiks taolised lipukesed põhjustada. Kahe lipu kohta saadud tulemus oli jahmatavalt suur.
Kontrollisin üle. Tõesti, 100 km/h kiiruse hoidmiseks suurendab auto akna külge kinnitatud väike fännilipp mootori koormust üle 2 kW, ehk täiendav koormus on umbes 2.5 hobujõudu. Jeremy Clarksonile esitatud andmed olid samas suurusjärgus, aga kahe lipu kohta. Arvutuse vaeva ette võtud indiviid rõhutas, et keskmise sõidustiili puhul põhjustavad kaks lipukest auto mootorile üle nelja hobujõu suurema koormuse. Mis tähendab, et auto kulutab rohkem kütust. Ja kui selliseid fänne on palju, leidis analüüsi teostaja, kulutatakse Ühendkuningriigi teedel enne rahvusvahelisi jalgpallitšempionaate 4.5 miljon gallonit, ehk umbes 17 miljon liitrit autokütust ja saastatakse loodust.
Eeskuju äratas Jeremy Clarkson'is varjunud teadlase ning otsustas kontrollida üht sarnase loogikaga oletust. Ta nimelt teadis kes oli fännide lipukeste keskkonna kahjule tähelepanu osutanud arvutuse autor. Tegemist oli vuntse kandva mehega. Clarkson hindas, et mehe vuntsid kaalusid kaks grammi. Kui vuntsidega mees istub väikesesse Ford Fiestasse, lisavad vuntsid auto massile 0.0000086 protsenti. Võttes aluseks sõiduki keskmise kütusekulu ja lisades kui see peaks vedama ka vuntse, tekitaks vurrud tüüpilist aastast läbisõitu arvestades umbes viie naelsterlingi suuruse täiendava kütusekulu. Mis sunnib mõtlema kui kalliks osutuvad ühiskonnale ja loodusele vuntsidega autojuhid.
Elame andmete ajastul. Sellest hoolimata ei ole taoline instinktiivne arvutamine ajaga kaasas käinud. Lippude ja vuntsidega seotud tähelepanekud võivad tulla üllatusena ja paista tühistena. Samas peaksime tõsiselt teadvustama, et oluliselt suurema detailsusega aruteluruumiga arvestav tehisintellekt võib inimeste tähelepanust välja jäävate detailidega arvestades teha meid puudutavaid otsuseid. Kui me ei suuda neid arutluskäike mõista, oleme ohus.
Kasvõi küsimuses, kas on õigem olla viisakas? Täpsemalt, kas mõnelt TI põhiselt teenuselt abi küsides peaks kasutama viisakusi nagu "palun", "tänan" ja muud sarnast? TI peab nendest sõnadest aru saama. Mis nõuab märkimisväärset arvutuslikku tööd.
Hiljuti tärkaski kellegi peas viisakustega seotud kulude küsimus. Ta päris viisakuse elektriarve suuruse hinnangut OpenAI juhit Sam Altmanilt. Viimane vastas endise Twitteri keskkonnas, et viisakuste kulu on kümnetes miljonites dollarites. Vastus äratas tähelepanu. Kas tõesti on viisakus nii kallis? Siin-seal arvutati ja vaieldi, kas Altman tegi nalja või rääkis tõtt. Ent mõned ajakirjanikud pakkusid huvitava mõttekäiguna, et tegemist on hea eesmärgi nimel tehtud kulutustega, sest viisakus leevendab inimese ärevust seoses robotite võimaliku maailmavallutamisega.
TI'le suunatud viisakuste kulud suurenevad. Põhjuseid on vähemalt kaks. Esiteks tuleb kasutajaid juurde. Enamus on reflektoorselt viisakad. Tehnoloogiaportaali Techradar paari kuu eest korraldatud 1000 TI kasutaja küsitlusest selgus, et umbes 70% inimestest on tehisintellektiga suheldes viisakad. Kelledest 12% olid viisakad taktikalistel põhjustel. Nad pidasid viisakust ennetavaks meetmeks juhuks kui peaks aset leidma robotite ülestõus. Et siis võiks robotid nende hea käitumisega arvestada. Enamus siiski pidas viiskust lihtsalt heaks tavaks. Umbes viiendik ei kasutanud viisakusevorme puht pragmaatiliselt, eelistades sõnu kokku hoida. Iga kaheksas oli mitte-viisakas põhjendades, et masinale polevat seda vaja.
Nad võivad olla eksinud. Viimasel ajal on hakanud ilmnema, et TI arvestab, st saab esitatud soovide nüanssidest aru, sealhulgas viisakusvormidest. On leitud, et nõudlikus ja viisakas sõnastuses promptile reageerivad mõned TI süsteemid põhjalikuma analüüsiga. Mida ilmsemalt võib sama tulemuse saavutada viisakustes vaba põhjalikkusega. Seega on täna veel ennatlik teha lõplikke järeldusi.
TI'ga viisaka suhtlemise küsimus meenutab 17. sajandi prantsuse matemaatiku ja filosoofi Blaise Pascal'i kihlvedu. See oli sisemonoloog peamiselt ise endaga, küsimuses kas peaks elama nagu Jumal eksisteeriks, isegi kui ta seda ei tea. Ta järeldas, et kui kõigevägevamat ei eksisteeri, on usu põhjal käitumisest indiviidile vähe vaeva, vahest peab loobuma mõnest naudingust. Seevastu, kui Jumal on tõesti olemas, oleks sellisest eluviisist palju võita. Eriti võrreldes mitte-usklikku ähvardava põrguga. Pascal muutus pärast haigust väga jumalakartuslikuks.
Esmapilgul tugev loogika võiks kallutada TI viisaka suhtluse kasuks. Ent Pascali loogikas on varjatud vead. Näiteks kui eksisteerib mitu jumalat? Vale kummardamine võib lõppeda halvasti. OpenAI ChatGPT'ga miilustamine võib pahandada Google, Meta, Muski, Athropicu või mõne Hiina TI meelt. Lisaks on oluline vahe kas usk ja viisakus on siirad või ajendatud kasusaamisest? Viimasega jäädakse kõiketeadvatele tegelastele vahele. Pole ka teada kas hüvede suurendamiseks peab tulevikus tegema midagi viisakusest enamat ja satutakse orjastamise rajale. Lõpuks peaks ka küsima, mis saab nendest kes on TI tüüdanud rumalate küsimustega? Lasknud sel täita lihtsaid kodutöid jne. See läheb juba täna kalliks maksma. Seda lisaks vuntsidega reisijatele.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.