Geene uurivad bioloogid vaatasid aastakümneid kõrvale osast DNA materjalist ja nimetasid seda rämpsuks. Inimestele loomupärane reaktsioon, sest prahi vaatamine pole meeliköitev. Ent geenide puhul pidanuks kõik huvitav olema, sest tegemist on ju inertses aines elu äratava programmiga. Paraku oli osa geneetilisest koodist arusaamatu, sel puudus näiline eesmärk, arvati et tegemist võib olla evolutsiooni tööprotsessi jääkidega, ehk siis tehnilisest prahiga. Selliseid DNA lõike nimetatigi „rämpsgeenideks“. Andes õiguse neid ignoreerida, vaadata mujale.
Alles hiljuti hakkas koitma, et need ignoreeritud koodijupid mängivad elusa materjali kujundamises mitmeid rafineeritud rolle. Eksinu viisakusega hakati osutama „mittekodeerivatele DNA piirkondadele“, pidades silmas, et nendest lõikudest ei loeta valkude sünteesi juhiseid. Selgus, et mõned infomustrid mõjutavad kuidas ja millal valkude sünteesis osalevad geenid aktiveeruvad või välja lülitatakse, midagi transkribeeritakse näiteks RNA molekulideks, millel on kõige elava ehitamises oluline roll jne. Tänaseks on "rämps-DNA" kontseptsioonist suures osas loobutud. Mittekodeerivaid piirkondi peetakse nüüd kriitilise tähtsusega elementideks.
Midagi sarnast arvati arvutite programmeerimiskeele vanaisaks peetud COBOL’i kohta. Modernse maailma sisuks on internet, milles toimivad elukorralduseks hädavajalikud IT teenused ja lugematud mobiilsed seadmed, et võimaldada katkematut ühendust. Modernne elu on tarkvaralitse protsesside katkematu sümfoonia. Peaks neis tärkama kestvam tõrge, kukume ajas aastakümnete tagusesse elukorraldusse. Selline oleks teoreetiline ja emotsionaalne kirjeldus. Tegelikkus oleks katastroof. Ega ilmaaegu võrrelda DNA’d tarkvaraga ja tarkvara DNA’ga. Tänast elu võimaldavad tarkvara koodilõigud.
Silmas peetakse tänaseid, ajastu vajadustele vastavaid programme. Programme oli ka „vanal arvutite“ ajal. Enamus vanast on välja vahetatud. Flopiketastel või kappi kogunenud kõvakestastel talletunud vanad programmid on nüüd rämps.
Või siis mitte! COBOL on akronüüm, mille võib tõlkida „ühiseks ärile orienteeritud arvutikeeleks“. COBOL’i Lugu algab internetile sarnasest kohast, USA kaitseministeeriumist, kus maailmasõjajärgsete aastate arenemisfaasis eripalgelistest arvutitest kasu saamiseks arendati ühist programmeerimiskeelt. Viiekümnendate lõpus valminud COBOL on tänases mõttes vanamoodne, aga töötab.
Ajalooliselt on kaitsetööstus innovatsiooni vedur. Vähema mõjuga pole rahaga toimetav maailm. Kus levib tõdemus, et töötavat asja välja ei vahetata, kuna uue toimimisele puudub garantii. Kasutades sularahaautomaati, sooritades krediitkaardiga makseid või suheldes mõne riikliku teenusega, jõuavad bitid suure tõenäosusega aastakümneid tagasi COBOL’is kirjutatud tarkvara töödeldavaks. Maailmas on endiselt kasutusel miljardeid ridu COBOL-koodi. Millega manipuleeritakse triljonite dollarite ja eurodega kauplemist.
Milles siis probleem kui asi toimib? Probleeme on õige mitu. Ajaloolised tarkvaralised pärandused ohustavad ja takistavad uue aja vajaduste rahuldamise püüdlusi. Teistsuguses olustikus loodud lahendusi on keeruline siduda uute süsteemidega. Juhul kui seda püütakse teha, kohtutakse mitme raske otsusega. Vana programmikeele oskajad on pensionil ja noored seda ei õpi. Õppida ju võiks. Vana hoolduskulud ja häirumise riskid on kallid ning see kajastub ka oskajate tasustamises. Kui vaid poleks jätkuvalt kavas COBOL’ist loobuda. Kõik teavad, et vanast tuleks loobuda ja see õõnestab uuendamise majanduslikku ratsionaalsust. Iseseisvaks demotivaatoriks on hirm uute probleemide ees. Tinglikult võibki öelda, et ring sulgub, st seni kuni kuidagi saadakse hakkama, eelistatakse vana mitte puudutada.
Austraallased olid julged ja said omad vitsad. 2008. aastal otsustati sealses pangandusest COBOL välja juurida. Plaanid olid hästi läbi mõeldud. Projekt läks aasta üle aja ja kaks korda üle eelarve. 5 aastat ja miljard Austraalia dollarit hiljem pole kuludesse arvestatud pangandust tabanud häirete kahju. Austraallaste kogemuse märkimisväärne keerukus ja ülekulu on onud piisavalt hirmutavad.
Mõnel juhul poole sajandi vanuste süsteemi osade tundjaid ja oskajaid jääb üha vähemaks. St inimeste aeg hakkab otsa saama. Millest leiab vihjeid ka modernsema koodi seppadele. USA föderaalamet ja Fortune 500 nimekirja suurettevõtted kavatsevad hakata COBOL’it lahti kangutama TI abiga. Esialgses plaanis loodetakse kolme aasta ja miljardi dollari abiga saada vanast koodist vabaks.
Miljonite ridade kaupa pärandkoodi tundma õppiv TI asub täitma inimestele kuulunud eksperdi rolli. Masina tugevuseks on võime analüüsida aastakümneid vanu programmirutiine, pakkuda välja inimesest leidlikumaid muudatusi ja tõlkida COBOL’is kirjutatud mooduleid tänapäevastesse keeltesse. Võib ka öelda, et TI vaatab uue pilguga üle tsivilisatsiooni „rämpskoodi“, eraldab kasuliku ja ühendab selle modernse eluga. Ausalt öeldes, teeb TI seda ka geenianalüüsis. Õppides tundma inimest moel, mida inimene ise ei teadvusta.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.