Oletame, et keegi on kaalulangetust pikemat aega edasi lükanud. Plaan tekkis juba ammu, aga maailm segas. Nüüd on lõpuks otsus tehtud ning uus režiim algab järgmisest hommikust. Õhtul otsustab ta süüa aga suure koogitüki.
Lugu kajastab eesmärgi ja tegevuse vastuolu, mille ületamiseks on mitu võimalust. Enamasti valitakse teoreetiline, asjaolusid õigustav lahendus. Neid on isegi mitu. Näiteks võib end veenda, et kuna homme algab intensiivne töö, peab tõhususe nimel tarbima enne seda süsivesikuid. End nähtamatult õlale patsutades, kõlab mõtetes kiitus läbimõeldud strateegilise ettevalmistuse toetusena. Pealegi võib kook homseks halvaks minna ning toidu raiskamine on keskkonnale halb. Seega saab end veel kiita keskkonnateadlikkuse ja vastutustundlikkuse eest. Kaua plaanitu algus väärib pudulikku rituaali jne.
Nii on palju raskem jätta kook söömata. Kõrvaltvaatajale halenaljaks juhtum peidab tõsist valu. Kreemja keeksipuru lõksus vingerdav kalgi südamega reetur on vana tuttav. Võidurõõmu ja hävingu pigistus põhjustab vastikut süütunnet. Enesekiitus ei suuda lubadust saboteerivaid teravaid karisid maskeerida.
Tegude ja uskumuste vastuolu peetakse üheks võimsamaks enesepettuse mootoriks. 1957. aastal kirjeldas nähtust teadusliku detailsusega Leon Festinger, kes võttis kasutusele kognitiivse dissonantsi mõiste. USA psühholoog täheldas, et kui inimeste teod on vastuolus nende uskumustega või nad kannavad endas kahte omavahel vastuolus olevat uskumust, kogetakse närivat psühholoogilist ebamugavust. Ebamugavus on sama vajalik kui valu. See hoiatab, et inimese sisemaailm pole reaalsusega kooskõlas.
Looduses ellujäämiseks oli oluline loogiline maailmapilt ning selle sees olev sidus minapilt. Viimaseks on ettekujutus endast ja oma teadmistest, oskustest, rollist, võimetest jne. Terve minapildiga inimesel on selge reaalsustaju. Selle häirimisega kaasneva ärevuse vaigistamiseks ollakse valmis tegema märkimisväärseid pingutusi. Muuta saaks nii käitumist kui ka kohendada enda seniseid uskumusi.
On ka kolmas tee. Enamasti on lihtsaim dissonantsi vähendamise meede muuta suhtumist vastuolusse, seda ratsionaliseerides või eitades.
Sagedane kognitiivse dissonantsi ilming on vaidlus. Olukord, kus sisemuses tabatakse, et järsku ollakse ise eksinud, aga avalikult jätkatakse varasema seisukoha kaitsmist. Sellega kaasnevat ebamugavust püütakse vaigistada, kaitstes enda arvamust. Kuigi on võimalik ka oma eksimust tunnistada, sellest vabaneda ning võtta omaks eelistatavam arusaam.
Paraku oleme inimesed. Me ei ole erapooletud tõeotsijad, vaid egode, lojaalsuste ja oma mõtteviisiga sotsiaalsed loomad, kellele rivaali seisukohale järeleandmine tundub sageli palju kulukam kui oma teadmiste korrastamine. Lahkarvamuste puhul oleme loodud tajuma seda väljakutsena oma sotsiaalsele staatusele ja eneseväärikusele. Kui teine inimene esitab vastuväite, tundub järeleandmine minapildi ja enda lojaalsuse reetmisena.
Mis aga juhtub kui vastuväidet ei esita inimene, vaid tehisintellekt? Võõraste arvamustega kohtumise keskkonnas Reddit on enda ümberveenmisele pühendatud sektsioon (r/ChangeMyView). Liigsest ägestumisest hoidumiseks ning vestluses tsiviliseerituse tagamiseks kehtivad seal mitmesugused reeglid.
Šveitsi Zürichi Ülikooli teadlased rikkusid neid kokkuleppeid ning sokutasid vestlustesse TI-roboti. Nad tõid õigustuseks teadusliku huvi. Reegleid ei saa rikkuda neist ette teatades, mistõttu said juhtumi üksikasjad teatavaks alles teadusuuringu avalikustamise käigus. Vestluskeskkonna moderaatoritele juhtunu ei meeldinud ning nad alustasid ülikooliga vaidlust, et uuringu tulemusi ei avalikustataks. Saab näha, kas ülikool ja teadlased kasutavad vastuväitlusel TI abi.
Kiusatus on reaalne. Uuringu esialgsest ülevaatest selgub, et TI veenmise tulemuslikkus ületas kolm kuni kuus korda lähtetasemeks arvutatud inimeste väitluste tulemuslikkust. Jõudsa veenmise taustal ei väljendanud inimestest osalejad kordagi muret, et nendega võiks suhelda tehisaru.
Teadlaste hinnangul on see oluline ja kasulik tulemus. Vestlusrobotite veenmise tõhususega peab arvestama, kuna need tegelased sulanduvad hoomamatult erinevatesse veebikogukondadesse. Uuringu autorid soovitavad veebiplatvormidele, et need asuks ennetavalt välja töötama inimesi kaitsvaid meetmeid.
Kui nüüd kellegi peas tärkab vestlusbottide tähistamise idee, võiks selle enne robotiga läbi vaielda. Inimesed peaks arvestama, et kui vaidluse osapooleks ei ole teine inimene, siis paljud inimeste vaheliste vaidluste kaitsemehhanismid ei käivitu.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.