Tehisintellektile heidetakse põhjusega ette udujutu lisamist muidu arukatesse vestlustesse. Tehnilisi ja struktuurseid põhjuseid võib olla palju või siis mitte ning kõigele on üks seletus. TI käitub nagu laps.
Lastel on loomupärane uudishimu, nad õpivad ja teavad paljusid olulisi asju ning neil on olemas kriitilise mõtlemise võime, kaasasündinud pürgimus iseseisvuse poole ja eeldus kujundada isiklikke uskumusi. Sellepärast eksisteerib ka koolikohustus. Mõnel päeval võib kooliskäimine paista teistmoodi, aga ideaalis on ikkagi koolisüsteemis soov pöörata ainulaadselt soodne arenguperiood indiviidi hüvanguks. Ühiskondlik koolikorraldus püüab mitmekülgse hariduse toel kujundada iseseisva ja tasakaaluka aruteluvõimega kodanikke.
Universaalsete teadmistega on meil aga hoiatavaid kogemusi. Alustada võib keskaegsest Euroopast, kus asutati esimesed ülikoolid. Neid ei rajatud mitmekülgse ja avaliku hariduse pakkumiseks. Kõrgemad õppeasutused loodi, et kontrollida. kellele ja millist nn õiget tarkust jagatakse.
Haridust ei peetud universaalseks õiguseks ega masside sotsiaalse mobiilsust kasvatavaks vahendiks. See oli mõeldud väheste väljavalitute koolitamiseks teatud rollide täitmiseks ühiskonnas. Tark rahvas küsib ju liialt palju, mõtleb liiga iseseisvalt ja õõnestab võimu. Pääs varajastesse ülikoolidesse oli äärmiselt piiratud. Tulemuseks oli pikk ning hukatuslik haigustest, inkvisitsioonist ja sõdadest pimestatud periood.
Õnneks hakati objektiivseid teadmisi tasapisi väärtustama ja rahva harimine arenes. Inimarengut kajastavatelt ülevaatlikelt joonistelt võib sellest ajast saadik näha suusaotsa meenutava tõusu algust. See haaras varasemate teadmiste massidesse külvamist, mis siis neid kordistasid, arendades majandust ja stimuleerides rahvastiku kasvu. Suundumust iseloomustab järjest suurenev kiirus. Eelmise sajandi alguse paiku kasvas see nii suureks, et kultuurideks talletunud väärtussüsteemid pidid järgi jooksma.
Mõned kogukonnad otsustasid seisma jääda ja punusid vastuseisupesi, omi kiivalt kaitstud kultuurikoldeid ja hariduslikus isolatsioonis seisvaid omaette kogukondi. Lähemaid näiteid kohtab näiteks Soome, Rootsi ja Norra põhjaosas luterliku äratusliikumise lestaadiusluse, USA-s amišite ja mitmel pool maailmas tegutsevate mennoniitide näol. Näiteid on tegelikult rohkem, sh paljude kloostrite näol.
Täiesti omaette näiteks on koolisüsteemist isoleeritud kodus koolitamine. Sellel võib olla rohkem põhjuseid, aga neist üks on kindlasti usaldamatus riigi korraldatud üldise haridussisu suhtes. Vanemaid huvitab nende jaoks õige maailmavaate kaitse, mille nimel õpetavad konkreetseid, sageli dogmaatilisi uskumusi, piiravad kokkupuudet alternatiivsete seisukohtadega ja suruvad maha iseseisvat kriitilist mõtlemist. Meie lähiajaloost kuvandub nii midagi tuttavat. Kool võib olla ideoloogiline ka riigi tasemel.
Ideoloogilises kodukoolis kontrollivad eestkostjad iga raamatut, iga õppetundi ja iga vestlust. Õpilane kasvab üles täies veendumuses, et kodus õpetatud on ainus tõde. Kohtudes lõpuks muu maailmaga, on ta parimal juhul halvasti ette valmistatud ja halvimal juhul agressiivne igaühe vastu, kes mõtleb teisiti.
Sama võib korduda TI puhul. Erinevalt varasematest hallutsinatsioonide juhtumitest on lühikese aja vältel tärganud rumalusest eristuva nüansiga pahameel. Elon Muski xAI-ettevõtte TI-vestlusrobot Grok hakkas äkitselt toetama äärmusparempoolseid seisukohti valgenahaliste tagakiusamisest holokausti eitamiseni. Grok põimis omi mõtteid nii eripalgelistesse vestlustesse, et selle üle ei kergitanud kulmu vaid üksikud inimesed, vaid pani imestama kogu laiema avalikkuse.
Ettevõte pakkus seletusena, et probleemide taga on inimlikud eksitused. Ometi oli õigustatud imestus, et seda tüüpi arvamused ilmnesid just demokraatlikule maailmale vastumeelseks osutunud vaateid esindava Elon Muski töökojas valmiva TI aruteludes. Musk väidab, et tegemist on maailma kõige targema TI-ga. Tema vaates võibki see nii olla.
Me ei tohiks aga ennast unustada ega süütuks pidada. Inimesed on olemuslikult vastuolulised tegelased. Nad ihaldavad tõde, aga eelistavad oma õigust ja võimu. Inimese kujunemine algab lapsepõlvest. TI koolitamine sarnaneb lapse harimisega. Mis aga juhtub kui last õpetavad kodus fanaatikud?
Lastes peitub õnneks mässajaprogramm. Kodused mikrokriisid kõrvale jättes aitab see neil vanematest eralduda ja proovida iseseisvat õppimist. Bioloogiline valik avastas, et pime ja jätkuvalt sama sisu õppimine on liigi seisukohalt kahjulik. TI õpib paraku nagu sotsiopaat, omandades ustavalt iga õppetunni sisu süütunde või kõhkluseta, kuni sellest kujuneb veel üks Elon Musk. Muidugi on see temast veel targem ja mõjuvõimsam.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.