Inimestes on sügavalt juurdunud vajadus olla oluline, olla nähtud ja kuuldud. Oleme sotsiaalsed loomad. Oleme edukamad tegutsedes kogukonnana. Teistest moodustuv grupp valideerib ja peegeldab tagasi liikme staatust ning samas peaks arvestama nende soovidega. Ent siis heliseb telefon või saabub kiri ja tema ees on küsimustik. See algab sõnadega "Sinu arvamus on oluline!". Ja hetkest muutub ärakuulamise ja temaga arvestamise inimlik igatsus ärritunud pahameeleks. Et miks peab kõike just temalt pärima. Nagu tal muud teha poleks!
Teisel pool küsimustikku soovib keegi tema arvamust teada. Küsija võib olla temasuguste tarbimisvajadusi teenindada püüdev ettevõte või kohalikust omavalitsusest kuni riigini elukorralduslikel teemadal elanike soove uuriv organisatsioon.
Küsitlused on üks lihtsamaid ja samas võimsamaid viise, mille kaudu inimeste hääled pääsevad kujundama neid puudutavaid otsuseid. Küsitlustele mitte vastamine võib paista nõiduslikult paradoksaalne. Nõiduslik selles mõttes, et ootamatult ei pea inimene end oluliseks ega arva, et tema arvamusega peaks arvestama. Paradoks seisneb selles, et alati leidub käredama olekuga entusiastlikke vastajaid. Kes moodustavad vähemuse, ega kajasta uuritava populatsiooni kogemuste, vajaduste ja arvamuste täielikku mitmekesisust. Madal vastamismäär võimendab kunstlikult aktiivsemaid ja tihi äärmuslikumaid seisukohti. Kui "vaikne enamus" jätab end kuulmata, leiavad nad oma otsusele näilise kinnituse, et näed, nende arvamust polegi kuulda võetud.
Vastamisest hoidumise kahju ulatub kaugemale. Küsitluse tulemustest huvitunud organisatsioonid hakkavad vähese vastamismääraga küsitlusi pidama ebaefektiivseteks. Millele too vaikiv enamus edastab omalt poolt vaikiva nõusoleku, ega hakka nõudma, et küsitaks ka nende käest.
Küsitluse kavandamine ja levitamine maksab aega ja raha. Kui vastamismäär langeb, peavad organisatsioonid tegema täiendavaid kulutusi meeldetuletustele, pakkuma motiveerivaid, tihti majanduslikke stiimuleid. Või püüdma veelgi suuremaid valimeid, kuna väikese vastajate valimi tulemused pole usaldusväärsed. Kõik see on rahaline kulu. Viidates veelkord paradoksile, laheneb rahva arvamuse küsimine teavitustegevuste vähendamisena ning otsused langetatakse veelgi suletumates ruumides. Ühes koos hääbuvad avalikkuse usaldus ja ühise vastutuse tajumine.
Tõenäolisel ei ole pilt meie juures Ühendkuningriigis täheldatust erinev. Meie puhul teatud põhjustel ei lähe eelmise sajandi seitsmekümnendad arvesse. Kuningriigis oli neil aegadel kodanikele saadetud küsitluste vastamise määr 30% ja 50% vahel, st reageeris iga teine-kolmas küsitletav. Võib ka rääkida õitsvast demokraatiast. Tänaseks vastab sealsetele küsitlustele heal juhul iga kahekümnes, ehk umbes 5%. Kui kuningriigi statistikaamet korraldas teatud valdkonna tööturu-uuringu, vastas sellele vaid viis inimest. Sarnane trend on a USA-s. Kus poole sajandi eest vastas rahvastiku-uuringutee iga teine inimene, siis tänaseks reageerib umbes iga kaheksas-üheksas.
Ajastul milles tehisintellekt suudab foto põhjal täpselt hinnata inimese keha rasvaprotsendi ja tema vanuse, oleks rumal korraldada viktoriini küsimusega, kas küsitluste probleemile leitakse lahendus? Loomulikult on selleks TI rakendamine nii küsitluste korraldamisel kui ka vastamisel.
Vastamise osas tärkab küsimus, et kui ma ei soovi küsitlustele vastata, miks peaksin nägema vaeva ja mõtlema välja kuidas seda teeks minu eest TI? Vastus kõlab, et sinu arvamust ei tahetagi kuulda. Just sellist passiivsust ongi vaja, et keegi teine saaks inimese hääle muuta tootlikuks. Automaatsed küsitlustele vastamise robotid võivad koguda vastajate stimuleerimiseks pakutud majanduslikke hüvesid. Või vahendada vastamise teenust kellelegi kes on huvitatud teatud tüüpi vastuste levikust jne.
Tänu suurte keelemudelite arenenud nutikuse kättesaadavusele on neid lihtne rakendada vastama ka avatud, vestluse vormis küsitlustele. Olulise osa inforuumi liiklusest moodustavad otsinguteenustele teavet otsivad TI agendid. Sama tehnoloogiat kasutatakse küsitluste täitmiseks. Tegemist on suhteliselt vana probleemiga. Seni kasutati nn botte klikkima reklaamibänneritel. Nüüd kasvab küsimustikele vastajate äri.
Selle ärimudeli robotid on tänu generatiivsele TI'le muutunud palju võimekamaks, nad pakuvad inimeste moodi vastuseid, muutes pettuse tuvastamise raskeks. Mõnedel andmetel moodustavad TI agendid küsimustike vastajatest umbes viiendiku, kui kolm-neli aastat varem, ChatGPT'ga harjumise alguses oli vastav näitaja umbes kolmekümnendik.
Oodatavalt langetab taoline areng küsitlustes osalemist veelgi. TI genereeritud vastuste osakaalu suurenemine ei vasta demograafilisele reaalsusele, vastused kalduvad kas kordama internetist ja sotsiaalmeediast õpitud arvamusi või on teadlikult kallutatud jne. Kodanikud ei tunne nende küsitluste tulemusel ennast ära ja muutuvad veelgi passiivsemaks.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.