Kooli algus varjab kustumatut optimismi ees ootava treeningu kasulikusesse sisenemisel täiskasvanute põhjustatud probleemide MMA, vabavõitluse puuri. Mida justkui poleks vaja, sest ka tänased täiskasvanud olid ju koolis käinud. Ometi tunnistavad alkoholi ostmise õiguse vanusepiiri ületamise erutuse ammu unustanud tegelased ees ootavate valimiste tutvustustest kuidas nende endi asjad on hukatuslikult sassis. Nüüd paluvad endale tarkuse asemel rohkem võimu, kuna just meelevald aitavat tuua õnne maa peale. Unustades, et nad on samas etenduses juba mitmendat ringi.
Kui juhtuvast midagi õppida, siis seda, et tegelikkus on oluliselt keerulisem ja inimesed vajavad optimistlikke illusioone. Nendega julgustatakse ja joovastutakse sama üha uuesti proovima. Mitmes astmest koolisüsteemi idee reedab samuti usku teatud jätkuvusse. Jätkuva tulekustutuse ettevalmistustsüklites kehastab iga kooliaste sisendit järgmisesse. See on loomulik jätkuvuse mõõde. Kahtlused suurenevad kas koolisüsteemist väljub ühiskonnale kasulike oskustega tõhus ja ohutu liige?
Jooksvat elu vormivad Ideed kujunevad kehtivate võimaluste ja teadmiste põhjal. Ideed elavad mõnda aega, kuni satutakse konflikti uute olukordadega. Uusi olukordi kardetakse. Põhjuseks on varasem valus kogemus kui avastatakse, et olemasolevatest kokkulepetest, teadmistest ega oskustest ei piisa. Vastasel juhul poleks tegemist uue probleemiga.
Tärkab huvitav konflikt olemasolevate teadmiste säilitamise ja uute teadmiste vajaduse vahel. Inimkonna ajaloos on olemasolevate teadmiste säilitamine olnud ülimuslik igasuguse teadmiste parandamise katsete suhtes. Tõendite loetelu on pikk. Mitmetuhande aastases tagasivaates piisab osutusest Sokratesele, siis Galileole ja tänases üleärritunud maailmas pole harvad teadlaste ja arstide vangistamise üleskutsed. Paradoksaalselt soovivad seda koolihariduse saanud inimesed, kelle arvates rohkem võimu ja vähem teada on eelistatavam.
Loomuliku instinktina soovivad osa valimisõiguse saanud inimesi aega tagasi keerata. Uskudes naiivselt, et vanadest autobussidest, põliseist ravimitest, tänavatel paiknevatest telefoniautomaatidest ning kaljatsisternidest saab ehitada ajamasina.
Hirm kultuuri muutmise ees on kultuuri osa. Kool esindab selles kõige konservatiivsemat tiiba. Kooli ülesanne on säilitada ja paljundada olemasolevaid teadmisi. Esmalt täidetakse üht pead ajastule olulisema teabega, millest seejärel koolis soristatakse seda sinna kogunenud tühjadesse peadesse. Kellelt oodatakse status quo edasikandmist ning kaitsmist. Kooli sattunud rahutumad indiviidid surutakse halbade hinnete ja hirmujuttudega normide raamistikku.
Vanas korduvas jutustuses elab veel kunagine ideaal laiaulatuslike teadmistega indiviidide ettevalmistamisest. Samal ajal kui reaalne majanduslik nõudlus on konkreetsete oskuste, mitte teadmiste järele. Tehnoloogia arengu tulemusel on töö fragmenteerunud. Mida rohkem oskavad masinad sooritada üksikuid ülesandeid, seda konkreetsemaks muutub inimestele jääv osa. Tänapäeva majandus nõuab laiaulatuslike teadmiste asemel spetsiifilisi, turustatavaid oskusi mõne protsessi, teatud tarkvara või programmeerimiskeele valdamisena. Antud trendi joonib alla kasvav nõudlus haridusprogrammide järele, mis keskenduvad pigem kohese töövalmiduse tagamisele kui pikaajaliste intellektuaalsete raamistike edendamisele.
Praegune soov kutseõppe edendamise järele on tugev vihje, et kultuur eelistab stabiilsust muutustele. See on põhimõtteliselt konservatiivne, suunatud praeguse majandusliku ja sotsiaalse struktuuri optimeerimisele ja säilitamisele, mitte teistsuguse struktuuri ettevalmistamisele. Tegelik pikaajaline väljakutse ei ole tänapäevaste oskustega inimeste puudus. See on tehnoloogiliste muutuste kiirenev tempo, mis muudab tänapäevased oskused iganenuks. Sisuliselt lahendame 2025. aasta probleemi, samal ajal peaks tegelema 2035. aasta murrangutega.
Täna algab paljudele 12 aastane koolitee. Huvitav, kes peaks rohkem õppima, kas lapsed või kool?
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.