Ehkki mõnede uuringu kohaselt hoitakse TI-tööriistade abil nädalas kokku umbes kaks tundi tööaega, on vähenenud vähemalt USA-s samas suurusjärgus ka töötajate vaba aja hulk. Teisisõnu lõikavad nendes valgekraede asemel kasu ettevõtete omanikud ja tarbijad, nendib Raadio 2 tehnoloogiakommentaaris "Poraal" Tallinna Ülikooli professor Kristjan Port.
Paistab, et vana lugu kordub. Iga kord, olgu avalikumalt välja öelduna või varjatumates vihjetes, kui saabub uus ja tõhusam tööriist, lubatakse töise vaeva vähenemist. Paraku hakatakse rohkem tegema. Olgu omal soovil, või teiste ootuste survel. Parem tööriist hüüab kõigile, et saab paremini ja rohkem. Uus võimalus tuleb ära kasutada.
Arvutite ajastuga lubati lühemaid tööpäevi ja asukoha vabadust. Isegi kui asukohta sai valida, siis tööd hakati rohkem tegema. Töö palakesi sai teha laste sünnipäeval, puhkuse reisil, une ja söögiaja arvelt. Tehisintellekti lubadus pole erand. Masin lubab ise mõelda. Sina ainult vaata ja vajadusel osuta vigadele. Ootustes pettunud imestavad miks neile tuli tööd juurde.
Juhtunu ei ole paradoks vaid kolme osapoolega mäng. Paremini tuntud kui ettevõtlus. Mängu osapooltel on erineva kaaluga läbirääkimisjõud. Kolmik koosneb ettevõtte omanikest või investoritest, klientidest ja tööjõust. Kõigi ühiseks huviks on tootlikkuse parandamine. Neist on ainult töötaja see kes tekitab tootlikkuse kasvu. Paraku soovivad tootlikkuse toodud tulusid nii ettevõtte omanikud kasumina kui kliendid odavamate hindade näol. Viimased on enamasti kõige tugevama häälega, sest nad võivad lahkuda konkurendi juurde. Värskelt avaldatud uuring rajanes USA's tööjõu olukorda kajastava statistikat koostava ameti andmekogule. Muuhulgas koostatakse tööjõu ajakasutuse regulaarseid ülevaateid. See koosneb erinevate ametite esindajate elektroonilisse päevikusse kogutud tegevustest 15 minutilise täpsusega. Uuringu pealkiri "Tehisintellekt ja pikendatud tööpäev" reedab tulemust. Analüüs rajaneb individuaalsete päevikute andmetele aastatel 2004–2023. Vaade sisaldab seega TI buumi esimesi aastaid.
ChatGPT laialdase kasutusele võtmise aastatel 2022 ja 2023 suurenes uue teenuse kasutajate nädalane tööaeg veidi üle 3 tunni ning enam-vähem sama võrra vähenes vaba aeg. Kuigi vaba aega võivad vähendada ka muud eluolulised põhjused, võib siiski järeldada, et see asendati peamiselt töö tegemisega. Seedapuhku tööle koos TI'ga.
Põhjus on omamoodi nõiduslik. TI suurendab marginaalset tootlikkust ja muudab iga tunni väärtuslikumaks. Kuid konkurentsitihedal tööturul, ehk olukorras kus töötajatel on nõrk läbirääkimisjõud, ei kajastu täiendav tulemuslikkus palgatõusudes ega vaba aja kasvus. See voolab kas ülespoole tööandjateni, kes võtavad selle kasumina või läheb töötaja suhtes allavoolu, see on tarbijateni, kes saavad kas rohkem, odavamaid ja kiiremaid teenuseid.
Võib ka mõelda, et tänu TI tööriistadele kasvab jagatava koogi suurus. Aga töötajad saavad vaid puru ja nende ette pannakse suurem taldrik. Viimane kajastab suuremaid ootusi, aga ka kasvanud sundi ja sunnimeetodeid. Sund tuleneb konkurentsist kes on valmis rohkem tegema. Sunnimeetodid tulenevad väärtuslikuma töö järgimise uuenevatest võimalustest. Siia sobib värske uudis, et 2025. aasta detsembris lisandub Microsofti Teams keskkonda täiendus, mis jälgib töötaja asukohta, et näha, kas ta on tegelikult kohal või mitte. Juhul kui keegi mõtleb TI abiga sokutada enda asemele avatari, siis see on iseeneses väga hea idee rõhutamaks, et inimest polegi vaja.
Mõnedes uuringutes on leitud, et TI tööriistade abil on nädalas kokku hoitud umbes 2 tundi tööaega. Kuid säästetud tunnid täidetakse sageli lisaülesannete, vee ühe kliendi teenindamise või ka TI enda väljundi parandamisega. Millest sünnivadki kokkuvõttes pikemad tööpäevad ja madalam rahulolu. Taoline olukord loob kaks vastandlikku vaadet: töötajad kurdavad, et TI on suurendanud nende töökoormust, kuid juhid näevad suurenenud tootlikkust. Mõlemal on õigus. Ühtedele on tõde ka valus. Seda arvestades võib hiljutine Gallupi analüüs paista uues valguses. Uuringus leiti, et nn valgekraedest töötajate seas kasvas TI kasutajate arv kahe aastaga kahekordseks. Esmapilgul võiks seda pidada positiivseks. Kui vaid ridade vahele ei peituks kasvavate töötundide mure. Kusjuures TI kasutajate põhiline kasv leidis aset alles eelmisel aastal. Uute tööriistade kasutus viitab pigem tihenevale konkurentsile kui töökoormuse leevendamise katsele. Arengut võib ette kujutada kui üksteise võidu hüpatakse kiirematele tõuksidele, et kiiremini finišisse ja koju jõuda. Paraku avastatakse, et tee läheb pikemaks.
Tegemist on vildaka süsteemi sümptomitega. Konkurentsitihedatel tööturgudel puudub töötajatel mõjuvõim. Paistab, et selles rollis pole neil mehhanisme millega saada osa tootlikkuse kasvu tulust. Aga antud mängus on nad samal ajal ka tarbijad. Selles rollis saavad nad tulust osa. Olles raskes olukorras ja jalgadega hääletades ise üha odavamaid teenuseid nõudes. Lähiajal pole muutuse juhte näha ja TI revolutsioon võib kujuneda kullatud puuriks.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.