Ingliskeelses ruumis valivad üksteisega konkureerides aasta sõna mitmed suuremad sõnaraamatute hoidjad. Selleaastaste valikute põhjal võib näha, kuidas TI mängib meid ümbritseva maailma vormimises üha olulisemat rolli, leiab Raadio 2 tehnoloogiakommentaaris "Portaal" Tallinna Ülikooli professor Kristjan Port.
Eesti keele seletavas sõnastikus on umbes 150 000 kohalikele arusaadavat sõna. Eesti Keele Instituudi peetavas Sõnaveebis on umbes 200 000 meie keelset sõna. Igapäevases suhtluses saame hakkama umbes 1000 kuni 3000 sõnaga. Haritud inimese sõnavara koosneb ligikaudselt 30 000 väljendist.
Asendades sõnad marmorkuulidega, oleks loomulik, et üks 30 000 kuuli omanik hoiaks oma varandust ülejäänud umbes kuuest inimesest eraldi ja sõnade mõttes ei saaks nad teineteisest aru. Keeleteaduses seletab sõnade levikut Zipfi seadus, mille järgi kõige levinum sõna esineb kaks korda sagedamini kui järgmiseks teine kõige levinum, kolm korda sagedamini kui kolmas ja nii edasi. Sestap kuuleme 1000 kõige sagedamini esinevat sõna umbes 85% kõigis igapäevastes vestlustes. Ülejäänud sõnad kajastavad üha konkreetsemaid ja haruldasemaid nähtusi.
Kui kaks inimest lepiks kokku, et nad ei kasuta 10 000 populaarsemat sõna ja vestlevad ülejäänute abil, siis võib juhtuda, et nad teineteist ei mõistaks. See enam-vähem ühine 10 000 sõna vara pole muuseumi eksponaat, vaid uueneb. Kusjuures tänu väikesele, umbes miljonile kasutajale, ka üpris lihtsalt. Näiteks kolmkümmend aastat tagasi polnud meie keeles sõnu nagu nutitelefon, äpp ega guugeldama. Tänaseks on need tõenäoliselt 2000 enimkasutatava sõna seas. Ilma nendeta oleks tänapäeval keeruline omavahel suhelda. Kuigi aeg-ajalt võiks hõrgutada sõnaga "sünnipäevanädalalõpupeopärastlõunaväsimus".
Kui eesti keel tänases olekus külmutada, siis kõigest ühe põlvkonna jooksul ei suudaks selle keele kõnelejad enam omaenda reaalsust kirjeldada. Maailm muutub ja selles ühine orienteerumine vajab jätkuvalt täpsustamisi ja tähistamisi. Meie väikeses keelekultuuris ei pöörata uutele sõnadele kuigi palju pidulikku tähelepanu. Eesti keele aasta sõna on vist valitud vaid mõned korrad. Ent suure kasutajaskonnaga keeltes on sõnade uuenemine tähtsündmus.
Inglise keelses ruumis valivad suuremad sõnaraamatute hoidjad üksteisega konkureerides aasta sõna. Rivaale on vähemalt kuus. Oxford English Dictionary kasutab rahvahääletuse tulemust, mis pole veel selgunud. Cambridge Dictionary valis 2025. aasta sõnaks "parasotsiaalne". Sõnas peituv mõte kajastab fänni või tavalise kodaniku ühepoolset intiimsustunnet tema ihaldusobjekti, sh TI suhtes, nagu see oleks tema lähedane sõber. USA keskne Merriam-Webster pole valikut veel kinnitanud. Veebipõhine Dictionary.com valib tavaliselt midagi veidrat, nagu sellel aastal "kuus-seitse" või "67". Vastuoluline fraas viitab mitte millelegi. Seda millegi puhul väljendades tuntakse head meelt, et tähendus puudub. Briti-keskne Collins Dictionary valis aasta sõnaks tavakeeles peituva loovuse abil programmeerimisele viitava "vibe coding". Austraalia Inglise keele autoriteet Macquarie Dictionary valis äsja aasta fraasiks "AI slop". Sellega väljendatakse TI käest nõudmise peale vastu saadud madala kvaliteediga loomingulist toodangut, millega ujutatakse üle sotsiaalmeediat, uudisvooge ja loomulikul koolitöid.
Kuus sõnaraamatut, kuus inglise keele nägemust. Isegi uussõnade kandidaatide edetabelid kisuvad erinevatesse suundadesse. Kuigi kõige taustal võib hoomata uudse ühise tegurina TI rolli keele uuenemises. "Vibe coding" ja "AI slop" seostuvad sellega vahetult, parasotsiaalne võrdlemisi lähedalt ja isegi "kuus-seitse" sobiks tähistama arusaamiste piire ületavat peataolekut.
Viimasest võiks meelde jätta, et ükski sõna ei ühti konkreetse tegelikkusega, vaid on tegelikkuse elemente tähistav häälitsus, milles peituv teave sõltub teistest sõnadest. Inimesed leiutasid keele kujundades ebamäärastele, sümboolsetele urinatele järk-järgult tähendusi. Analoogselt võiks mõelda, et TI teeb seda sama, aga kiiremini, meie eest varjus ja teist moodi. Vahest on hoopiski meie endi keel nn sloppy, ehk lohakas ja kalk ning TI arendab maailma tajumist teistsuguses sümboolses süsteemis, millega võrreldes meie sõnad on ebaefektiivsed. TI lihtsalt suhtleb meiega meie keele ja muude väljendusvormide infantiilsel tasemel. Nüüd püüame seda enda jaoks eritada fraasiga "AI slop".
Inimeste keele arengus esines kavatsus enne väljendust. Näiteks soov millelegi osutada, saates seda häälitsustega "see", "seal", "too" või midagi sarnast. TI puhul on vastupidi. Andsime sellele esmalt inimeste seas levinud väljendusi ja masin õppis mõistma nendes sisalduvaid kavatsusi. TI vaates on inimeste keel kohutavalt ebaefektiivne infokodeerimise vorm. Meie keelte sõnavara on nagu lekkivate tähenduste anum, milles esineb mitmetähenduslikkust, metafoore, kultuurilisi nüansse ja emotsionaalset konteksti. Meie suhtlus rajaneb lohisevale ning aeglasele kommunikatsioonile, mida instinktiivselt püüame lühisõnumite ebagrammatilises vormis tihendada. See võib läheneda TI omale, milles tähendusi võib kodeerida ilma sõnadeta. Ühesõnaga kuus-seitse!
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.