Äsja rahvale demonstreeritud inimese pesumasin sunnib küsima, kas tulevik kuulu neile, kellel on kõige rohkem mugavustehnikat, vaid neile, kes on säilitanud suurima autonoomia, nendib R2 tehnoloogiakommentaaris "Portaal" Tallinna Ülikooli professor Kristjan Port.
Meid ümbritsevate seadmete rohkuse peapõhjus on soov hoida kokku energiat ja saada rohkem, kui me ise suudaksime. Kasutame tehnoloogiat kui haamrit maailma kujundamiseks. Teisalt on see omamoodi kark, mis võib meid näiliselt toetada, kuid vähendab salamahti meie endi jõudu.
Füüsik ja filosoof David Deutsch pakub rikkuse tähenduseks füüsiliste muutuste esilekutsumise repertuaari. Rikkus on asjade kogum, mida oleme võimelised tegema. Selleks võib olla midagi, millega parandada, ehitada, toita, kasvatada, puhastada, luua, lahendada või muuta. Kasutame selleks ise ennast, tehnoloogiat ja raha.
Kahe viimasega teeme selliseid muutusi, mida me ise teha ei saa või ei taha. Tavapäraselt rikkusega seonduv raha on vaid osa rikkusest. Sotsiaaltehniliselt on raha raamatupidamuslik kanne, mis piiritleb, kui palju saame käsutada teiste tööd nende muutuste elluviimiseks. Pidades raha ainukeseks või peamiseks rikkuse allikaks, isoleeritakse end suurest osast rikkustest. Selliselt korraldatud elu võib lõppeda reaalse vaesusega. Vaeseks jäämise risk kaasneb ka liigse tehnoloogilise sõltuvuse tagajärjel.
Mida enam sõltub elu ostetud muutustest, aga mitte isiklikest võimetest, seda enam muutume vaesemaks kõige isiklikumas mõttes. Tellime füüsilise, kognitiivse, emotsionaalse ja sotsiaalse töö teistelt, kuni meie endi võimete kogum atrofeerub. Üksi, iseenda jaoks või vooluvõrgust lahti ühendatuna oleme pimeduses, suutmata tikuta tuld süüdata, GPS-ita navigeerida või võtta ühendust kasvõi natukenegi kaugemal asuva isikuga.
Ausalt öeldes, me vist ei teagi, kus ta elab või kuidas temaga ühendust saada, kuna see oli tallel telefonis. Nimetame seadmete kasutust võimestamiseks, kuigi sama hästi sobiks selle kirjeldamiseks sõnapaar elegantne atroofia, kuni saavutatud mugavus muudab meid tähtsusetuks. Algul naljakaks, siis naeruväärseks.
Siinkohal pakub paar illustreerivat näidet Jaapan. Sealses innovatsioonikultuuris eksisteerib nähtus chindōgu, mille sisu on luua geniaalselt kasutuid leiutisi, mis lahendavad probleeme, mida kellelgi tegelikult pole.
Kas keegi sooviks kingadele pisikesi vihmavarje? Isegi kui ei soovi, on sellised abivahendid olemas. Vahest tundub kellelegi nuudlitega raamen natuke kuumavõitu? Pole probleem! Söögipulkadele on olemas pisikesed nuudlijahutusventilaatorid. Sügisene külm tüütab külmetusega? Pane pähe tualettpaberist müts, millest saad käepäraselt nuuskamispaberit. Ilmselt ei vaja keegi miniatuursete puhuritega sibulaprille, kuna keegi vist ise enam süüa ei tee. Huvi korral on siiski needki olemas.
Ühest küljest on chindōgu võluv intellektuaalne mäng absurdiga. See pole mõeldud inimese tegutsemisvõime asendamiseks, vaid selle parodeerimiseks, kujutades midagi mugavuskultuuri satiiri laadset, kuigi on häda korral ka natukene praktiline.
Teistsuguseid mõtteid tekitab hiljuti avalikkusele tutvustatud inimese pesumasin. Sõnastus võib põhjustada tajuprotsessis segaduse, pidades kõiki pesumasinaid inimese omadeks. Raske on vaimusilmas ette kujutada inimest pesevat pesumasinat. Kas see oleks eest- või pealtlaetav? Kuidas inimene sellesse ronib või kui suure kiirusega lubatakse tsentrifuugida? Vahest suurim küsimus on, kas inimene ise ei peaks end pesema? Tõsi, haigeid tuleb pesta. Jaapanis on palju vanu inimesi. Kas neid sobib aga panna pesumasinasse?
Äsja rahvale demonstreeritud inimese pesumasin on kogu keha puhastuskapsel. See peseb, masseerib ja lõpuks isegi niisutab kliendi välist pinda. Seade on loodud asendama elementaarset, intiimset inimtegevust, oma keha eest hoolitsemist. Ent kes või mis küürib meie mõistust? Umbes 390 000 dollarit maksvad esimesed inimese pesumasinad lubatakse tarnida Ikebukuro kauplustesse jõuludeks.
Me ei peaks küsima, mida tehnoloogia saab meie heaks teha? Aeg on küsida, mida takistab tehnoloogia meid tegemast? Tulevik ei kuulu neile, kellel on kõige rohkem seadmeid, vaid neile, kellel on kõige rohkem võimeid. Selleks on rikkus midagi ise korda saata.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.