Hea uni ei tähenda ainult piisavaid unetunde, vaid seda, et keha ja aju saavad öö jooksul päriselt taastuda. Uuringud näitavad, et kui und jääb väheks või see on katkendlik, langeb tähelepanu, mälu, emotsioonide reguleerimine ning isegi hormoonide tasakaal.
Saates selgitab Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi juhataja ja eksperimentaalpsühholoogia professor Kairi Kreegipuu, kuidas uni mõjutab õppimist, keskendumist ja aju töövõimet ning miks piisav ja kvaliteetne uni on üks tõhusamaid viise oma mõtlemist ja heaolu parandada. Unetehnik Kene Vernik räägib, kuidas meie unekvaliteeti kujundavad igapäevased harjumused, nutiseadmed, valgus, toitumine ja liikumine ning miks keskkond on sama oluline kui unetundide arv.
Tallinna Kesklinna Psühhiaatriakeskuse psühhiaater Kadri Andre keskendub unetusele kui sümptomile, mitte eraldiseisvale haigusele. Ta selgitab, miks unehäired on tihti seotud depressiooni, ärevuse või kroonilise stressiga, miks abi otsitakse sageli liiga hilja ning kuidas uneprobleemide lahendamine algab põhjuse välja selgitamisest, mitte ainult magamisharjumuste muutmisest.
Kunstnik Lauri Koppel räägib unega seotud kunstilisest poolest ehk unenägudest kui loovuse allikast. Ta jagab, kuidas unepäeviku pidamisest kasvasid välja isikunäitused ning miks öised pildid võivad olla sama tähenduslikud kui päeval kogetu, isegi siis, kui me neid hommikul ei mäleta.
Saate panid kokku Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrandid Cassandra Piirioja, Bret-Maria Rikko, Grete Isabel Huik, Janar Koemets ja Kaarel Oraste.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.