Hiljuti avaldatud viie populaarse TI ja inimeste vahelise ratsionaalsete valikutega mängu uuringust selgus, et TI hindab inimesi ratsionaalsemaks, kui nad seda tegelikult on. Kuigi see annab lühikeses vaates inimestele eelise, kaasneb sellega ka mitu probleemi, nendib Raadio 2 tehnoloogiakommentaaris "Portaal" Tallinna Ülikooli professor Kristjan Port.
Me ei tea, mida arvavad meist teised loomad, aga meie arvates on nad kõik meist rumalamad. Meie oleme erakordsed, nemad mitte. Vahe ei tulene sellest, kas oleme kõige kiiremad, tugevamad ja vastupidavamad või näeme ning haistame paremini. Seda me ilmselgelt pole. Vahe tuleneb meie intellektist ja võimest ratsionaalselt mõelda.
Meie füüsilised võimed on võrreldes loomadega keskpärased või kasinad. Isegi meie tugevuste poolele kuuluvate vaimsete võimete poolest võime mõne olulise mõõdiku alusel loomadele alla jääda. Analüüsivõime jaoks olulise töömälu osas edestavad meid šimpansid ja mõned linnud.
Erinevus on selles, et nemad kasutavad samaaegselt meeles peetud üksikasju keskkonnas orienteerumiseks. Meie iidsete esivanemate valikud stimuleerisid aju arengut, mille käigus õppisid nad võrdlemisi piiratud töömälu kasutama abstraktseks aruteluks, ümbrusest, asjadest ja teistest inimestest arusaamise konstrueerimiseks.
Inimesed hakkasid valmistama tööriistu, arendasid olemuselt abstraktseid nähtusi, nagu keele, institutsioonid ja majanduse. Nad ei panustanud pelgalt vaimsele eelisele, vaid arendasid völja kollektiivse intelligentsuse. Selle asemel sättisid nad oma napi jõu masinatesse, piiratud mälu kirjutamisesse ja lihtsa arvutamisoskuse matemaatikasse. Seda tehes süvenes veendumus, et inimest inimesena määratlev omadus on ratsionaalne mõtlemine ehk võime arutleda ja targalt valida.
Usku inimese kui ratsionaalse agendi eksistentsi püüdis kaitsta tärganud majandusteadus. Klassikud väitsid, et inimene teab, mida tahab, hindab valikuid loogiliselt ja püüab maksimeerida kasu. Sellisel inimese käsitusel rajanesid turud, poliitikad ja institutsioonid. Edust kantuna lisas Rootsi keskpank Nobeli preemia saajate kõrvale iga-aastase auhinna nutikaimale majandusteadlasele.
Enese mõistmisele suunatud pingutuste tulemusel selgus paraku, et inimesed polegi ratsionaalsed agendid. Nad ei tegutse Exceli tabelite ja majandusprognooside mudelite järgi. Äratundmine oli sedavõrd kirgastav, et vähemalt paaril juhul ei antud Nobeli majandusauhinda senisest paremaks peetud mudelite loojatele, vaid teadlastele, kes tõestasid, et inimeste otsused on kallutatud, ebajärjekindlad, emotsionaalsed, lühinägelikud ja kergesti manipuleeritavad.
Nad ostavad asju, mida nad ei vaja ega kasuta ning jätavad ostmata midagi, mis oleks neile kasulik. Nad eiravad pikaajalisi tagajärgi, ei oska hinnata riske ja usuvad rohkem lugusid, kui tegelikkust kajastavaid andmeid. Kõik teavad, et majandus pole tänu inimeste ebaratsionaalsusele efektiivne ega õiglane, vaid kallutatud, ebaratsionaalne ja reaktiivne. Sellega ollakse aga harjutud. Nurisedes süü teiste rumalusele kirjutades on võimalik pidada end erandlikult nutikaks.
Kasvavate probleemide lahendamiseks luuakse uusi, inimese võimeid täiendavaid ja asendavaid tööriistu. Ühe viimase saavutusena on selleks ka intellektuaalseks tööks loodud tehisintellekt. Masina õpetamise olulised eesmärgid on saada aru inimkäitumisest, ennustada tema ootuseid ja otsuseid ning optimeerida tulemusi.
Seni on ühiskonna toimimine rajanenud inimeste võimele ette näha, mida teised omasugused sellest arvavad ja mida väärtustavad. Turud toimivad ootuste põhjal ja demokraatiad rajanevad valijate käitumise ennustamisel. Meievaheline usaldus, koostöö ja konkurents põhinevad arusaamisel inimlikust arutluskäigust.
Nüüd on tärkamas olukord, milles TI otsused ja käitumine sõltuvad sellest, kui ratsionaalseks see inimesi peab. Seda näiteks nii robotautode ja inimestest juhtidega liikluse kui ka tööstuses rakendatavate või peagi kodudesse jõudvate humanoidrobotide puhul, unustamata juba praegu rohkem kui miljardit inimest nõustavaid vestlusroboteid.
Mida rohkem asendab TI inimesi logistikas, hinnakujunduses, töölevõtmises, laenuriski hindamises, kauplemises, erinevate tekstide ja kirjade sisu modereerimises, klienditeeninduses või ettevõtete juhtimises, kasvab oht lähtuvalt sellest, et masinad on irratsionaalsed, vaid seetõttu, kui ratsionaalseks nad peavad inimesi.
Hiljuti avaldatud viie populaarse TI ja inimeste vahelise ratsionaalsete valikutega mängu uuringust selgub, et TI hindas inimesi ratsionaalsemaks, kui nad tegelikult olid. Eksperimendis kasutatud mäng simuleeris sotsiaalsete ja majanduslike otsuste protsesse. Polnud vahet, kas inimesteks olid ülikooli esmakursuslased või valdkonda hästi tundvad professorid – TI pidas inimesi nende tegelikust tasemest ratsionaalsemateks ja nende käitumist loogilisemateks. TI kaotus sageli mitte oma rumaluse tõttu, vaid mängis ise liiga targalt, lootes sama taset inimestest.
Kui TI peab meid ekslikult targemaks, arutlevamaks ja järjepidevamaks, tärkab mitu probleemi. Tekivad olukorrad, milles me ei saa väljakutsega hakkama või nagu viitas varasem uuring, kipuvad inimesed oma võimeid targa kaaslase tõttu veelgi rohkem üle hindama. Ise samal ajal stagneerudes ja sattudes edaspidi üle võimete käivatesse olukordadesse.
Liigina pole meie tugevus seisnud mitte individuaalses võimekuses ja seda pole pidurdanud ka ilmne rumalus. Meie erakordsus on rajanenud koostööle, mis on hakanud lagunema. Vahest ärgitab TI meid seda taastama.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.