Viimaste aastate üllatavate skandaalide aineseks on olnud inimkonna kirja pandud teksti lugemine. Keegi ei pahandaks kui seda teeks inimesed. Konfliktide põhjuseks on olnud masinate koolitamine inimeste loodud tekstidega. Nende seas inimeste poolt oma maailma kohta kogutud tähelepanekud ja seletused, millele lisaks on loodud ka palju inimlikku fantaasiat. Kui esimene, rohkem teaduslik materjal on vabalt kasutatav, siis loomingu kasutamise osas tõusis vastuseis.
Vaidluste tuumiku moodustavad erinevad teemad. Domineerib küsimus rahast, kirjanikel saamata jäänud tuludest. Hirmutab ka töö kaotus inimese moodi kirjutama õppinud masinatele. Muretsetakse inimlikkuse kadumise pärast, kui tekst sünnib formaalsetest algoritmidest, mitte elukogemusest. Pikemas vaates kardetakse kogu loomesfääri asendumise pärast tootmisprotsessiga. Enam pole vaja inimesest kirjanikke, kunstnikke ega heliloojaid, kui kunstiliseks usutud kogemuse saamiseks piisab nupuvajutusest. Mille peale hoiatatakse, et selline kultuur nüristab tarbijaid ja kõige lõpus ootab inimkonna vaimne atrofeerumine.
Loomeinimesed on vaid inimesed. Vahest keskmisest erinevad, aga jagavad ühiseid nõrkusi. Neil on probleeme omavahelise läbisaamisega, kõigile on tuttavad mugavus, saamahimu, rumalus jne. Seetõttu loomeinimeste vastuseis pole olnud eriti tulemuslik. Ja TI arendajad lasid masinatel läbi lugeda peaaegu kõik kättesaadavad raamatud, veebiruumi infoallikad, sealhulgas Wikipedia, Redditi vestlusruumid ning kogu akadeemilise teksti. Uut teksti tuleb küll iga sekundiga juurde, aga selle kasulikkus on hääbumas. Mõnedel hinnangutel kvaliteetse inimtekkelise teksti juurdekasv ei pruugi enam olla TI arenduse oluline tegur. TI kasutab üha rohkem ise genereeritud, sünteetilisi andmeid.
Kuid ka sellest ei piisa. TI on intellekt. Mida võib pidada kõige olulisemaks, sest ilma intellektita ei saaks sõrmegi liigutada. Ent just see sõrme liigutamine on intellektil puudu. TI võib koostada suurepärase juriidilise argumendi, lahendada kompleksse matemaatilise probleemi või koostada muusikaedetabelisse sobiva loo, kuid see ei oska toimetada tavalises köögis, voltida T-särki ega lohutada nutvat last. Intellekt on esimene ja oluline samm, aga idee teostamine nõuab füüsilist kohalolekut.
Nüüd võibki märgata masinate õpingutes olulist suunamuutust. TI siirdub lugemisest vaatlemisele. See saab hakkama inimeste intellektuaalse tööga, aga ei oska muna koorida. TI oskab robotit natuke liigutada, aga veel mitte sellise nõtkuse ja osavusega nagu seda teeb erinevates olukordades inimene.
Siirdumine tekstilt füüsilisele vaatlusele ei piirdu enam eksperimentaalsete laborikatsetega. Alanud uues faasis jälgitakse inimesi nende töö ajal. Masin võis teksti lugeda ilma, et autor oleks sellest teadlik. Kuid töölised teavad, et nad teevad hetkel küll oma palgatööd, aga mõtteline "silm" jälgib iga nende liigutust, eesmärgiga nad töötuks teha.
Valikuid eriti pole. Kas teed seda tööd ja saad vastavat tasu. Kuni enam ei saa. Või siis Hiina moodi nõudlikumas ühiskonnas pead ühel päeval kandma kaamerat. Tööd see ei sega. See lihtsalt registreerib iga mikroliigutuse, õlavarre nurga ja kuidas töövahendit kasutatakse töödeldaval objekti. Eesmärk on luua ulatuslik "füüsilise tehisintellekti" andmebaas, mille abiga hakatakse treenima mehaanilisi käsivarsi ja humanoidseid torsosid, et jäljendada inimese osavust.
Sarnane protsess ulatub juba kontorites toimetava töölisklassini. Mark Zuckerbergi juhitud Metas algas hiljuti tööprotsesse jälgiva tarkvara seadistamine töötajate arvutitesse. Edaspidi registreeritakse töötajate kõik klahvivajutused, hiireliigutused ja ekraanil toimuvad tegevused. Protesteeriti. Aga Meta
juhtkond teatas, et uus kord on vajalik TI agentide treenimiseks. Esialgu hakkavad agendid täitma igapäevaseid kontoriülesandeid, hiljem teevad kogu sisulise töö. Mille mõned alles jäänud inimesed kontrollivad üle. Saab näha kui tugevaks osutub protestilaine. Tõenäoliselt võidetakse vaid aega, ega muudeta lõpptulemust.
Kolmas robotite töövarjuks olemise näide seostub samuti pahameelelainega. Washingtoni ülikooli teadlased soovisid, et eelkooli õpetajad kannaks kaameraid millega salvestatakse lastega tegelemise nüansse. USA lapsevanemad protestisid. Siingi võidetakse vaid aega, sest Hiina lapsevanemad vist ei protestiks. Sellestki loost kuvandub tulevik, milles robot leevendab rübliku jonnihoogu, muudab suhtlustooni olukorrale kohasemaks, väljendab empaatiat või kiidab tubliduse pärast.
Kuigi, miks peaks üldse tubli olema? Kui robot peaks ise kõik ära tegema? Kui meie mõtted on läbi loetud, töövõtted salvestatud ja liigutused digitaliseeritud, siis võib küsimus tuleviku osas muutuda ebamugavalt lihtsaks. Kas inimene jääb majanduse keskmesse sellepärast, et teda on vaja? Või a
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.