Jaanus Remm: heades tingimustes võib ühe aastaga kahest rotist saada 15 000 rotti
Augustis paistavad Tallinna magalarajoonides üha enam silma ringi liikuvad rotid, sest soe suveaeg on soodustanud nende kiiret paljunemist. See on tõstnud teravalt päevakorda küsimuse, kuidas linnaruumis närilistega toime tulla ja kas mürgitamine on selleks kõige õigem viis.
Saates "R2 Hommik!" käis Margus Kamlatil ja Jüri Muttikal külas zooloog Jaanus Remm, kes rääkis rottide eluviisidest, toitumisest ja turvalistest viisidest nende arvukuse piiramiseks.
Remm lükkas ümber levinud müüdi, nagu oleks Tallinnas praegu enneolematult palju närilisi. Tegelikult oli linnades 17.–19. sajandil rotte kümneid kordi rohkem kui täna. Zooloogi sõnul teeb rotist erakordselt vastupidava linnaelaniku tema kõigesööja loomus, sest lisaks toidule suudab ta vajadusel läbi närida ka pesukausi ja seepi. Samuti tagab rottide elujõulisuse nende meeletu kiirus paljunemisel. "Heades tingimustes ühe aastaga kahest rotist võib saada 15 000 rotti," tõi Remm markantse näite.
Korteriühistutes sageli kasutatavat mürgitamist peab asjatundja aga ohtlikuks lahenduseks, sest mürk tekitab närilistel sisemisi verejookse ja krampe, mille tagajärjel sureb loom piinades kolme kuni kümne päeva jooksul. "Pärast seda, kui see rott on surnud mürgi kätte, on ta tegelikult ohtlik järgmistele loomadele, kes teda võivad süüa, sealhulgas meie lemmikloomad, aga ka kaitsealused looduslikud liigid," hoiatas Remm. Tõhusa ja loodussäästlikuma ennetusena soovitas ta piirata rottide ligipääsu toidujäätmetele ning betoneerida hoonetes kõikvõimalikud avad, kust närilised sisse pääseksid.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.