Infotehnoloogia areng näitas, et heaolu kasvu saab luua üha väiksema füüsilise taristuga. Sama protsess silus ettevõtlusmaastikult tossava korstnaga käitised ja asendas need industriaal-retro teemaliste büroodega. Ühtlasi madaldusid riigipiirid ja kohalikuks tarbimiseks mõeldud teabe töötlemise tööd võis teha kasvõi teiselt poolt maakera, millest võitsid mitmed väikesed riigid, kes olid väikesed nii oma gabariidilt kui ka sinna mitte mahtuva korralikku tööstuse puudumise poolest.
Seevastu võimsa info-tööstuse võis püsti panna ka väikesesse majja. Väikestel ilmnes teinegi eelis. Neil polnud suure taristuga tööstuste poliitilist taaka. Polnud šokeerivate tagajärgedega suurettevõtete sulgemisi ja kohalik poliitika tuli kiiresti kaasa iga uut IT-tuult püüdva ettevõttega. Nende näidete hulka kuulub ka Eesti.
Võib mõelda, et digitaalne revolutsioon dematerialiseeris majanduse väärtusahelaid. Tehisintellekt võib selle üllatavalt uuesti rematerialiseerida, elustada rasketööstuse, aga uues vormis.
Meie riigi ülalpidamiskulud on umbes 21 miljard eurot. Kõike ei suuda oma teenituga katta ja puudu jääv umbes 2 miljard eurot tuleb katta laenudega. Laenu loogika järgi peaksime koos laenuandjaga uskuma, et suudame tulevikus olla tublimad ja lisaks laenule ka intressid tagasi maksta. Sestap peaks juba täna teadma millele rajaneb loodetav kasvupotentsiaal. On see ootamatu revolutsioon põllumajanduses või suudame senisest rohkem kasvatada IT-valdkonna jõudlust? Millest tehakse järgmised miljardid?
Maailmast vihjeid otsides võib oletada, et sülearvuti ja vaikse töökoha kapitalipaigutusega programmeerimise teel toimuva andmetöötluse edendamise potentsiaal hakkab ammenduma ning tagasi on tulemas tööstustaristu ehitamine. Tärkavaks tootmisteguriks on arvutusvõimsus. Tehisintellektil põhinev majandus vajab hiiglaslikke andmekeskusi.
Ent seekord kaasnevad uute rajatistega jõulised protestid. Erinevalt omaaegse vabriku ehitamisega toodud majandusliku kasvu optimismist nähakse seekord pinnast tasandavates ekskavaatorites töö kaotust, elektri- ja veehinna tõusu ning keskkonna saastet. Isegi kui see ei pea alati paika, usaldab IT-ajastu inimene sageli rohkem sotsiaalmeediat kui tegelikkust. Eriti kui see aitab tuulutada rahutu elu kuhjatavat pahameelt. Kolmkümmend aastat möödus usus, et digitaalne õitseng ei vaja peaaegu mingit füüsilist taristut. Tehisintellekt sunnib ümbermõtlema.
Eesti ettevõtjad püüavad suurte riikide suuri vastuseise ära kasutada, et rajada meie juurde mõned toekad andmekeskused. Neis toimuvate väärtuslike protsesside olemasolust loodetakse ka natuke strateegilise kaitse kasu, kui keegi tahaks meid rünnata. Probleemiks võivad osutuda meie majandusnäitajad. Olgu võrdluseks industrialist Elon Musk, kes lubas investeerida kosmosetranspordi ettevõtte SpaceX uue stardiplatvormi rajamisele kuni 100 miljard dollarit. Tulevikus võiks sealt startida aastas tuhandeid kosmoserakette. Musk kavatseb raketitranspordi arendamisega massiliselt laiendada Starlinki satelliidivõrku ja luua orbitaalandmekeskusi. Lisaks võimalikele isikuomadustele jõustab tema ambitsioone suvel börsile toodud SpaceX-i ligi 2 triljoni dollari suuruse turukapitali surve tagada raketitööstusest, sidesatelliitidest, andmekeskustest ja tehisintellektist koosneva ettevõtte edukus.
Väidetavalt kulus sobiva asukoha leidmisele seitse aastat. Kosmodroomi asukoha valikus kombineeruvad mitmed ebatavalised nõuded. Lisaks keskkonna mõjudele, näiteks tohutus koguses ohtliku raketikütuse tarnete ja käitlemise suutlikkust. Aastas tuhande raketi lennutamine eeldaks Eesti sõidukipargi seitsme aasta vedelkütuse mahus raketikütuse tarneid tehniliselt ohtlikule alale. Siit saame aimu kui suuri tööstusrajatisi vajab järgmise põlve digitaalne majandus. See pole enam kehatu tarkvara. See on rasketööstus.
Võimalik, et tehisintellekt muudab viimase kolmekümne aasta eduvalemi. Tuues muuhulgas kaasa tõsiseid geopoliitilisi väljakutseid. Kui seni piisas sülearvutist ja internetiühendusest, siis järgmine rikkuse laine võib sündida elektrijaamade, kiibitehaste, satelliitide ja hiiglaslike andmekeskuste ümber. Digitaalne majandus ei kao. See muutub taas füüsiliseks. Kui uue rikkuse masinavärk ei mahu enam sülearvutisse.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.