Mis juhtub, kui inimeses võitlevad samaaegselt kaks vastuolulist käitumist, usku või väärtust? Psühholoogid nimetavad olukorda kognitiivseks dissonantsiks. Tavaliselt põhjustab see suurt ebamugavust. Seetõttu püüab inimene olukorda vältida, seda kuidagi põhjendades talutavaks seletada või siis kogu situatsiooni eitada, nagu polekski seda olemas.
Vastasel juhul põhjustab kurnav vaimne koormus kroonilist stressi ja kahjustab meelte seisundi tasakaalu. See võib vajada ravi ja teistest inimestest isoleerimist. Huvitav, mis juhtub, kui tegevuste ja arusaamade vastuolud kimbutavad tervet organisatsiooni.
Järgneva näite juhatab sisse küsimus, kas keegi teab kedagi, kes teab, kas mobiilside raadiolainete kiirgus ohustab tervist. Ei tasu end lasta eksitada arvamustega. Neid leidub arvukalt. Probleemiks on usutavate tõendite nappus. Siit siis tõendite nappusest tulenev küsimuse vorm: kas keegi vähemalt teab kedagi, kes teab.
Teadaolevalt ei ole mobiilside lühiajalise kasutuse puhul ohtu tuvastatud. Pikemaajalisi uuringuid on aga vähe. Nende nõrgad ja vastuolulised tulemused pigem raskendavad otsustamist, kui aitavad ära tunda tõde, väljaarvatud rahva meeleolusid jälgivatele poliitikutel.
Belgias otsustas kümne aasta tagune valitsuskoalitsioon roheliste kaasabil sätestada mobiilside radiatsiooni piirimääraks tehniliselt kõige madalama võimaliku piiri. Belgia norm on 50 korda madalam rahvusvahelise terviseorganisatsiooni soovitusest. Seega jääb küsitavaks, kas madalast piirmäärast on kasu tervisele või loodusele. Kuid korraldus paistis paljudele arusaadav ja kehtib tänaseni.
Küll aga pidurdasid kärbitud normid kohalike mobiilside operaatorite investeeringuid sidevõrgu ja tehnoloogia arengusse. Soovimatu tagajärjena kuulub Belgia nüüd Euroopa kehvima mobiilsidega riikide sekka. Kohalike elanike jaoks ei ole olukord kõige rõõmustavam. Nende andmeside kipub saatejaamade nõrga signaali tõttu sageli katkema ja parema teenuse eest nõutakse kõrgemat hinda.
Olukorral on oma ohtlik tahk, kui näiteks hiljuti riigi pealinna lennujaama ja metrood tabanud terrorirünnaku tõttu ootamatult kasvanud sidekoormus ammendas sidevõrgu suutlikusse, häirides nii päästjate tööd kui ka takistas õnnetuse lähedal viibinute lähedastega ühenduse võtmist.
Belgia pealinna tuntakse ka samas Euroopa pealinnana. Euroopa Liidu institutsioonid juhivad Brüsselist kogu poliitilise ja majandusliku bloki tegevusi. Kardetavalt ähvardab sealseid ametnikke sagedane kognitiivne dissonants. Eriti Euroopa Komisjoni töötajad, kelle juhtimisel tegutsevad töörühmad ja komisjonid visioneerivad Euroopasse maailma juhtiva digitaalse turu loomist.
Teenuseid, tooteid, riigihalduse toimetusi ja isegi asjade internetis pesumasinaid ladusaks kasutamiseks kõigile ja kõikjalt ning vennalikult võrdselt kättesaadavaks tegeva asjade korralduse selgrooks on kiire ja mobiilne internetiühendus. Väljaarvatud Euroopa Komisjoni peakorteri ümbruses.
Belgia mobiilside operaatorid kardavad, et neil pole tehniliselt võimalik arendada asjade internetiks vajalikku 5G põlvkonna tehnoloogiat. Isegi 4G kasutuselevõtus olid nad ühed viimastest ja hoolimata pingutustest põhjustab sellegi tarbimine kasutajates sagedast stressi.
Põhjuseks on signaali tugevuse piirangute tõttu halvenev signaali kvaliteet ning koos sellega andmeside kiirus. See kitsendab kasutajatele kättesaadavat andmemahtu, mille ajab Brüsseli ametnike närvikeskus regulaarselt umbe. Sellises olukorras peavad kohalikud sideettevõtjad lootusetuks lisada miljonite seadmete vaheliseks tegevuse juhtimiseks täiendavat 5G andmevoogu.
Valijate seas Euroopa Liidu suhtes kriitilise hoiaku populaarsuse tõttu võib kohalik poliitika hoida Euroopa pealinna veel tükk aega infoajastu mõttes "keskajas". Andmesidet käsitlevaid muutusi Belgia valitsuse tegevuskavas täna veel ei leidu. Taolise olukorra jätkumine võib EL poliitikutes põhjustada kognitiivse dissonantsi süvenemist ja sellest tulenevalt kogu organisatsiooni arusaamatut olekut.
