Mitu küsimust peab olema kontrolltöös, et teada saada, kui hästi õpilane materjali tunneb? Kas oleks vaja vastata veel üheksakümnele küsimusele, kui esimesed kümme on juba saanud õige vastuse? Probleem on info hankimise tõhususes. Antud juhul inimeses peituvat kvaliteeti kajastava info hankimises. Kui esimesed kümme küsimust on piisavalt informatiivsed, siis kas sellest piisaks?
Sellisel juhul oleks saja küsimusega teadmiste kontroll ebaefektiivne. Selle selle kulud ei õigustaks lisanduvat, kuid vähest väärtust lisavat informatsiooni. Sama tähelepaneku põhjal võiks oletada, et kui küsimused hästi läbi mõelda, saaks teadmiste taseme hinnangu jaoks vajaliku pildi kätte veelgi vähema, kuid täpsemate küsimustega. Inimeses peituva tabamiseks võib küsimuse asemel olla ka mõni muu käitumist kirjeldav stiimul.
Midagi sarnast pidasid silmas Cambridge'i ülikooli teadlased, kes uurisid Facebooki kasutajate like'imisi, et saada nende põhjal aimu inimese isikuomadustest. Neil oli uurimiseks miljonitest sotsiaalmeedia kasutajatest anonüümne andmebaas, milles kajastus see, mis kellelegi meeldis. Leidmaks vähemat ja isiku osas informatiivsemat andmekogu, eristasid teadlased mõned tõhusama infoga like'imise objektid. Nende kaudu kajastus olulise usaldusväärsusega inimeste kalduvus ka ekstra- või introvertsusesse. Nii leiti, et Lady Gaga jälgimine kajastab suure tõenäosusega ekstraverti ja „Stargate'i“ seriaali austajad on suure tõenäosusega introverdid.
Kes peab taolist tulemust kahtlaselt tühiseks, siis vaadakem, mis juhtus järgmiseks. Ajaleht The Guardian kirjeldab uuringufaasi, milles edastasid teadlased kolmele miljonile Ühendkuningriigi 18–40-aastasele naisterahvale iluteemalise kaubamüüja reklaami.
Reklaamile klõpsas umbes 10 000 Facebooki kasutajat. Neist sooritasid ostu 390. Juhul kui reklaam kujundati vastavalt intro- või ekstraverdi mõjutamiseks sobivalt, toetudes seejuures pelgalt ühe kontrollpildi laikimise eelistusele, kasvas reaalse ostu sooritajate arv 54 protsenti. Sama müügikampaaniat teist tüüpi kaupadega korrates ja taaskord reklaami edastamisel isiku tüübiga arvestades, kordus sarnane, umbes poole võrra suurema müügi efekt.
Klassikuid tsiteerides – pole paha! Koostades kõigest ühe, piisavalt informatiivse like'imise objekti põhjal inimese iseloomule vastava reklaami, on võimalik mõjutada teda hämmastava tõhususega. Kes nüüd protesteerivad, et nende puhul see läbi ei läheks, siis teist polegi keegi huvitatud! Ega teie arvamusest, sest taolise mõjutuse subjekt seda ise ei tajugi.
Meile meeldib elada vaba tahte illusioonis. Pealegi piisab taolise reklaami andjal juba sellest, kui läkitada tuhandetele potentsiaalsetele klientidele nende meelelaadiga arvestav reklaam ja kulutades selleks vaid mõnisada dollarit, et põhjustada selles massis kulude katteks ja kasumiks piisavat ostupalavikku. Teadlased olid üllatunud, kui vähese info põhjal on inimestest muud teadmata võimalik saavutada sedavõrd suur mõjuefekt. Seda saab kindlasti edendada täiendavate infokildudega.
Teadmine muudab Facebooki äärmiselt tõhusaks ja samas ohtlikuks mõjuagendiks. Kuid need võimed laienevad selle keskkonna kaudu teistelegi. Kasuliku stsenaariumina võidakse taolist indiviidide valikulise mõjutamise meedet kasutada näiteks tervisliku elustiili poole suunamisel, rahade säästlikumale kasutamisele ohjamisel jne. Teisalt kaasneb iga hea võimekusega kahju tegemise risk. Seda ongi ilmselt rakendatud juba headest stsenaariumitest edukamalt.
Freedomhouse'i ülemaailmse iga-aastases interneti vabaduse raportis on Eesti koos Islandiga suveräänsed liidrid. Ülejäänud riikide olukord on oluliselt kehvem. Umbes pooltes ehk 65-s raportist leitavas riigis on olukord internetiga seotud vabaduste osas halvenenud. Arusaadavalt kuulub nende sekka diktatuuririike, aga neist veerandi moodustavad nn vaba internetiga arenenud riigid. Nende puhul kahjustavad interneti kasutajate vabadust massiliseks kasvanud valeuudiste ja libakontode levik, mille abil püütakse mõjutada sotsiaalmeedia kasutajaid.
Raport leiab, et aastase perioodi jooksul mängisid 17 riigis toimunud juhtide valimistes olulist rolli valijate valikuvabadust mõjutanud eksitava ja provokatiivse info kampaaniaid. Muu hulgas asus Ühendkuningriik parlamendi tasemel analüüsima, millisel määral võis taoline tegevus mõjutada Brexiti hääletamise kehtivust. Iga päev kuuleme uudiseid, kui suurt valu põhjustab ameeriklastele sealne presidendi valik. Provokatiivse info kampaaniate ärevus saatis Hollandi, Prantsusmaa ja Saksamaa valimisi jne.
Seega peame arvestama, et vabadust oluliseks pidades ja seda näiteks sotsiaalmeedia abil edendades oleme võimaldanud samas sündida tööriistal, mis pärsib seda kõike inimeste psüühika nõrkuseid ekspluateerides erakordse tõhususega.
