Eurovisioonivaba päev oli meil möödunud reedel. Sel puhul valmistas Lars, meie delgatsiooni üks giididest, meile võrratu Aasiapärase õhtusöögi. Mis lõppes nagu ikka Youtube'i diskoga. Lars ja Diana on asendamatud olnud. Lars, põline Oslokas tunneb linna juba oma vanavanemate juttudest saati. Näiteks teab ta kohvikut, kus esimesena Oslos hakati Coca-Colat müüma ning tunneb pea iga hoonet arhitektuurse kujunemise järgi. Lars on teinud linnaarhitektuuri alal diplomitöö. Diana on noor Eestist pärit tüdruk, kes omandas 4 aastaga võrratu keeleoskuse vuristades väidetavalt isegi teatud dialekte. Diana hoiab pulssi kõikides küsimustes, mis puudutavad kellaaegu - busside logistikast kuni lavagrimmiaegadeni välja. Ideaalne assistent. Pesi isegi poiste t-särke. Pesumasinaga muidugi
Oslo kesklinna, linnavalitsuse hoone ja mere vahetusse lähedusse oli püsti pandud esinemislava. Pühapäeval esines Malcolm Lincoln ja Manpower 4 kohale sõitnud fännidele ja linnakodanikele. Hiljem väisasime kõige veidramat roosa vaiba üritust, millega ühtlasi tervitati kõiki delegatsioone. Vaatmata pea tund aega kestnud bussis ootamisele vaiba ääres - pidid ju kõik delegatsioonid piduliku sissejuhatse saatel oma järge ootama - võtsid noored muusikud vaibast viimast.
