On teada fakt, et
Eesti rockiajaloo vast kõige olulisem teos, J.M.K.E. “Tere Perestroika” mängiti
sisse vahval sinise kruvikeeraja kujuga kitarril, mille ostmiseks Villu Tamme
kulutas vaid 35 rubla ehk umbes kolme õllekasti raha.
Kuid bänditegemist on
võimalik alustada ka märksa suurema eelarvega!
Võtame abiks
majandusajakirja Forbes ning erinevate oksjonite andmed (ning jätame kõrvale
keskaegsed viiulid, sest need on kallimad kui mõni väikeriik).
Niisiis, heal järjel
algaja muusikahuviline! Oma tulevase ansambli trummarile hangi The Who
varalahkunud möllumehe Keith Mooni löökriistakomplekt, mille turuhind on üle 5 miljoni krooni. Komplekt pole küll täiuslik, kuna Moon jõudis selle
oma eluajal osaliselt segi peksta.
Bassimehele sobib
imehästi Ritter Royal Flora Aurum, mille vahtrapuust keha
küljes hoiab keeli paigal 10 000 aastat tagasi elanud mammuti luu. Kõik
metallosad on kullast, välja arvatud mõned ilustused, mis on plaatinast. Lisame
siia-sinna mõned teemandid ning saamegi hinnaks umbkaudu 1,2 miljonit krooni.
Igaks
juhuks läheb tarvis ka klaverit – kasvõi niisama prooviruumis klimberdamiseks.
Selleks käib väga hästi see kulunud ja konijälgedega Steinway, millel John
Lennon olevat komponeerinud oma kuulsa loo “Imagine”. Väärtust on sellel pillil
umbes 17 miljonit krooni, juhul muidugi kui George Michael on nõus sellest
loobuma.
Ja
siis muidugi elektrikitarr! Kui jätta kõrvale igasugused heategevuslikud pillid, mis
asuvad naftašeikide seifides, siis oleks parim valik Eric Claptoni kuulus
Fender Stratocaster hellitusnimega “Blackie”, mis viimati maksis ümmarguselt 10
miljonit krooni. Ja erinevalt ülalmainitud bassist pole siin ei kulda ega
dinosauruste luid – õigupoolest kahtlustavad kunagised Ameerika pillipoodnikud,
et Clapton pani selle kidrapanni kokku nende käest ostetud suvalistest
juppidest, mis kokku ei maksnud rohkem kui paarsada dollarit…
Galerii Autor/allikas: Arne Holm, Raadio2
