Hariduselt oli Igor Maasik Tartu Ülikoolis diplomeeritud keemik, kuid erialast tööd tegi ta vaid loetud aastad Narva 2. Keskkoolis ja Tartu Konservitehases. Kogu ülejäänud elu oli ta pühendunud meelalahutustegelane. Bella tähelend muusikataevasse algas 1980. aastate lõpus ansambli Onu Bella ja Öörahu liidrina ning sai tõelise hoo sisse soolokarjääriga 90ndatel, kus tema lüürikaga uusversioonidest tuntud lööklauludele said megahitid. Lugude „Ma võtsin viina“, „Minu sõber Fiat“, „Mu armukeste kari“, „Õpime puskarit tegema“ jt edus oli oluline roll ka vaimukatel videotel. Bella looming on ilmunud mitmetel helikandjatel, karjääri hõlmav kogumik Eesti Kullafondi sarjas ilmus 2011. aastal.
Ükskõik, mida Bella ette võttis, tegi ta seda kirega. Temast sai hinnatud õhtujuht ja plaadikeerutaja, tema sügavam huvi puudutas post-punki ja new-wave’i, ta oli suur Frank Zappa loomingu austaja ning ekspert, viimastel aegadel vaimustus Bella trance’ muusikast. Bella oli suur filmientusiast, ta omas Eesti üht suurimat ENSV-aegsete filmiplakatite kogu ning jõudis mitme cameo-rolliga ka ise kinolinale. Uuel sajandil pühendus Onu Bella raamatute kirjutamisele, tema sulest ilmusid „Koduperemehe nipiraamat“, „Keemia diskreetne võlu“, „Mõned hallid varjundid“ ning autobiograafilised „Ma võtsin viina“, „Dekameron“ ja „Tappa prostatavähk“.
Onu Bella oli läbi aegade kiindunud raadiomees: ta alustas saadetega Raadio Tartus, kus tema hittsarjaks oli „Faasinihe“, viietunniseid maratonsaateid „Vox Humana muusika“ vedas ta pühapäeviti Põlva Marta raadios. Bella viimaseks töökohaks jäi Raadio 2, kus ta toimetas ning juhtis populaarseid saateid „Bella paradiis“, „Bella pühapäevakool“ ja „Suur lõunamere armastus“.
Raadio 2 avaldab sügavat kaastunnet Bella emale ja abikaasale, kõikidele lähedastele ning Bella talendi austajatele.
