Lugedes Elon Muski säutsu Bitcoini-märgiga kleiti kandvast animetegelasest ja tekstist küsimusega "Kas tahad osta mõned bitcoinid?", on vabadus mõtelda mitut moodi. Twitteri-pidajad arvasid, et säutsu ei kirjutanud Elon Musk. Mehe konto suleti, sest arvasid, et see oli sattunud häkkerite kätte. Nad eksisid.
Autotööstuse revolutsioonäär, raketifirma juht ja veel mitme uuendusliku ettevõtmise teenäitaja peab olema puhtalt usutavuse pärast eriline tüüp. Juhul kui kõiki nimetatud ja nimetamata jäänud ettevõtmisi juhiks keegi täiesti normaalne, ei julgeks neisse raha paigutada vist enamus investoreid. Ebatavalised saavutused nõuavad ebatavalisi inimesi. Twitteri töötajad olid Muski säutsude varem põhjustatud imetluse- ja skandaalitormidest kindlasti teadlikud. Miks siis mitte uskuda, et mees pakub Bitcoini esmamainimisest möödunud kümne aasta tähistamiseks kerge pilkesäutsu?
Teisalt on mees pidanud umbes aasta võitlema petistega, kes kutsusid tema konto üldmuljet kopeerides inimesi investeerima erinevatesse küberrahadesse. Ahnus teeb pimedaks. Paljudele piisab, kui Muski-laadne tüüp peab mõnes säutsus bitcoinide või analoogide ostmist heaks ideeks. Infoturbe firma koostatud analüüsist selgus suve lõpuks, et usaldusväärse mulje jaoks piisavalt suure infokõlakoja efekti loomiseks kasutati umbes 15 000 Twitteri kontost koosnevat võrgustikku. Neist osa püüdsid jätta mulje arvamusliidritest nagu mainitud Elon Musk. Teised pakkusid infot või tulusaks lubatud ostuvõimalusi ja siis oli loomulikult vaja massi, kes seda kõike tagant kiitis.
Oodatavalt püüdis Twitter neist lahti saada ja on sügiseks väidetavalt rookinud oma süsteemist üle miljoni erineval põhjusel kahtlasena tunduva konto. Seega võib mõista nende agarust Elon Muski sõnumi valesti tõlgendamise osas. Üheks iseloomulikuks tunnuseks sõnumeid edastama programmeeritud robotite juhitud libakontode puhul on sõnumi lühidus, sise sarnasus ja sõnumite uuendamise vahel suhteliselt väike aeg. Noh, Musk on viljakas säutsuja ja võib täita viimase kriteeriumi. Tema sõnum oli lühike ja sarnanes sisus paljudele Bitcoini reklaamidele. Nii võib öelda, et süsteem tegi valepositiivse vea ja läks oma tarmukuse õnge.
Suvel avaldas paremale ettevõtluskultuuri edendamisele pühendunud rahvusvaheline organisatsioon raporti (pdf) pettuse ohvriks jäämise müütidest ja tõenäosusest. Üllatava tähelepanekuna märgitakse, et uue arvutite ja internetiga üleskasvanud nn Y-põlvkonna seis on kehvem neid sünnitanud vanemast põlvkonnast. Kaks kolmandikku pettuste ohvritest on alla 45-aastased ja seejuures on 78 protsendil kõrgharidus.
Kõige enam petetavaks sihtrühmaks osutuvad värskelt ülikooli lõpetanud. Siin kombineeruvad mitu tegurit. Esiteks on nad piisavalt vanad, et neil oleks juba natukene raha. Samas on nad piisavalt noored ja kogenematud, et neid õnnestub lihtsamini petta. Neist nooremaid saaks samuti hästi petta, aga neil pole kuigi palju väljapetetavat raha. Ülikooli lõpetanud püüavad elada omaette, veetes aega ja suheldes olulise aja sotsiaalvõrgustikes ehk peamistes petlike sõnumite levikeskkondades. Mõned neist loevad ka Elon Muski säutse. Seda tihti kahtlustamata ja heitmata pilku saatja aadressile.
Omaette elu alustamise tõttu kasutab see grupp rohkem delikaatseid isikuandmeid, dokumentide identifikaatoreid ja pangaga seotud informatsiooni. Selle sihtrühma nn oodatava turvavõrgu moodustavad enamasti samavanused ehk sama lihtsalt petetavad. Neist vanemad tunduvad kuidagi liiga ettevaatlikud. Seda oligi vaja tõestada, sest pärast petta saamist muutuvad ka nemad ettevaatlikumaks, olles selleks ajaks ka natuke vanust juurde kogunud.
Pärast hiljutisi pahandusi seoses Tesla autofirma börsilt äraviimise säutsuga vabastati Elon Musk kolmeks aastaks firma nõukogu esimehe kohalt. Täiendava nõudena peab keegi tema säutsud enne väljalennutamist üle kontrollima. Otsuse jõustumiseks anti 90 päeva. See tähendab, et olge valvsad! Elon Musk kirjutab veel paar kuud enda säutse ise. Neist osa võivad tunduda uskumatud.
