Viimati oli Microsoft investorite hinnangul Apple'ist väärtuslikum kaheksa aastat tagasi. Nende kahe kõrvutamine pole tehnoloogiaettevõtete nimekirja rivistus triviaalne. Mõlemad on tänase arvutirikka normaalsuse loomisel olulise ajaloolise rolli kandjad. Mõlemad on olnud algusest peale teineteisega vaenujalal.
Isegi liidrite kuvandid on kujundatud teineteise vastanditeks. Üks geenius on nohikust programmeerija ja teine hipist kreatiivne looja. Pikka aega valitses arvutimaailma Microsoft. Apple'i osaks oli vaid mõni protsent koos juttudega kroonilisest pankroti ohust. Toonases olukorras oli vihasem osapool Apple, mis kiskus vimma lisaks veel teise suure ehk IBM-iga. Tõenäoliselt oli oluline osa firma käitumismaneerist seotud Steve Jobsi isiklike valikutega.
Sama Steve Jobsi teeneks loetakse Apple'i tõusu ebaõnnestumiste tuhast, möödumist rivaalidest ja firma edutamist maailma väärtuslikumaks ettevõtteks. Apple börsil kaubeldavate aktsiate summaarne väärtus ületas peaaegu esimesena triljoni dollari maagilise joone. Väikese faktitäpsustusena olgu märgitud, et Hiina naftakontserni PertoChina väärtus puudutas sama joont juba 2007. aastal, kui ettevõtte värskelt müüki pandud piiratud hulk väärtpabereid ajasid investorite meeled kuumaks.
Selle mõne protsendi kõrge hinnaga müüdud aktsiate põhjalt võis arvutada, nagu maksaks triljon dollarit. kogu aktsiapakk Tegelikkuses osutus naftakontserni väärtus umbes poole väiksemaks. Seega võib lugeda Apple'it õigeks triljoni joone ületajaks. Järjekorras teisel kohal on Amazon. Google, Alibaba, suured pangad ja hiiglaslikud keemiaettevõtted pole nii kaugele jõudnud.
Apple'i tõus algas 1996. aastal koos Jobsi kutsumisega tagasi firmasse, millest ta oli jõuga eemal hoitud 11 aastat. Firma väärtuse kasvu hakati tõsiselt uskuma kusagil 2003. aasta paiku, kui enne seda Apple aktsia maksis tänases arvestuses umbes dollar. Sealt algas väärtuse mitmekordistumine, saavutades möödunud suvel 230 dollari piiri. Seda aktsiate arvuga suhestades jõuti lummuslikult suure väärtusnumbrini.
2003. aastat tasub korraks meenutada. Arvutifirma avas online-muusikapoe iTunes. Sellega murdis firma arusaama, nagu peaks IT firma tegelema ühe, arvutite ümber kulgeva põhitegevusega. Apple jätkas haarde kasvatamist. Peagi sisenesid nad telefonide ärisse ning nüüd oodatakse midagi uut... või siis mitte.
Vahest kisub investorite usku allapoole just sedalaadi pessimistlik meeleolu, lubades vanal rivaalil, Microsoftil käia korraks mõttelise väärtushunniku tipus vanu aegu meenutamas. Rääkida saabki vaid hetkest. Esmaspäeval juhtunu oli päeva lõpuks unustatud ja Apple taas teistest ees. Poolehoidjatel ei maksa liigselt rõõmustada, sest tegemist on oktoobris alanud ja kõiki suuri IT-ettevõtteid räsiva langusega. Olukord meenutab talvist mäest alla sõitu, milles on korra ühed ees ja siis kihutavad teised ette, kui aktsiaväärtuse langust saaks nii nimetada.
Apple'isse uskumise languse ühe tegurina mainitakse uute telefonide oodatust kehvemat müüki. Nähtus on üldisem. Sellest kurvast tähelepanekust on räägitud tootjatele ning edasimüüjatele lõppeval aastal palju. Apple'i telefon on aga natukene erilisem, millega kaasneb võrreldes ülejäänute toodanguga natukene teistsugune kuvand. Asjaolu, mida võib samuti pidada Steve Jobsi teeneks, kui omaaegsed lugupeetud eksperdid asusid nende uut telefoni olemasolevatega võrreldes kordades kõrgema hinna pärast pilkama.
Erinevalt neist Jobs tabas ära, et telefoni ei pea sarnaselt randmel kantavate kelladega ostma vaid kõneseadmena. Tehnilise abivahendi juurde võib luua muidki tarbimisväärtuseid nagu näiteks ilu ja moega kaasnevad edukuse, originaalsuse, vabaduse jmt kuvandid. Kallis ja ilus telefon teeb ka selle omaniku natukene suhkrusemaks. Selle eest ollakse valmis maksma.
Seda väljaarvatud Hiinas, kus i-telefon kannab teistsugust kuvandit. Seal teostatud uuringust selgub, et kohalike arvates on Apple'i omanikud nn "nähtamatud vaesed",ehk isikud, kes tahavad jätta endast tegelikkust varjavalt rikkama mulje. Hiinlasest iPhone'i kasutaja omab enamasti keskharidust või sellest madalamat koolitunnistust, on vallaline, tüüpiliselt 18-34–aastane naine ja keskmise sissetulekuga alla 430 dollari kuus.
Kes tahab hiinlaste jaoks jätta rikkama tegelase mulje, kasutab kohalikku Huawei, Oppo, Vivo või Xiaomi kaubamärgiga toodangut. Näiteks on Huawei kasutaja suurema tõenäosusega eluaseme omanik, omab keskharidusest kõrgemat koolitunnistust ja teenib kuus kuni paar tuhat dollarit. Midagi sarnast näeb investorite puhul.
Veel pole aga selgunud, kumb on võrratum, kas selleks Microsofti või Apple aktsiate omanik? Praegu paistab, et mõlemal läheb halvasti.
