Kuidas olla ja käituda kuuldes suhteliselt hõlpsast raha saamise võimalusest? Ürgne refleks sunniks sirutama käe kuuldu suunas või siis vähemalt uurima, mis toimub ja ega tegemist pole mõne trikiga. Raha saab Ühendkuningriigi andmetele toetudes selles riigis toimetades umbes 220 000 eurot päevas. Raha annavad internetikasutajad. Kättesaamiseks peab natukene trikitama. Lugu on õpetlik. Seda siis mõlemale osapoolele ehk nii saajatele kui ka andjatele. Veelgi rohkem tasub õppida kõigil kõrvaltvaatajatel.
BBC vahendas värske ülevaate kuningriigis poole aasta jooksul registreeritud juhtumitest, milles kaebas selle koostaja politseile tehtud avalduses sattumist online-kuriteo ohvriks. Eelmise aasta aprillist septembrini kogunes ametlikult registreeritud juhtumeid 13 357 inimeselt. Ilmselt on tegelikke ohvreid oluliselt rohkem.
Kokku jäädi selle perioodi jooksul ilma 34,6 miljonist naelsterlingist ehk umbes 40 miljonist eurost. See teebki varaste päevateenistuseks vähemalt paarsada tuhat eurot. Võrreldes varasema poole aastaga kasvas kahjude määr ehk varaste sissetulek veerandi võrra.
Siit esimene tähelepanek. Hoolimata sellest, et varastamine on taunitav, võib seda kirjeldada matemaatilise tehtena, milles võetakse arvesse kasu suurust, õnnestumise tõenäosust, vahelejäämise tõenäosust ja vahelejäämisega kaasnevat kahju. Kes soovib, võib lisada valemisse moraali-koefitsiendi. Seda peaks kirjeldama, kas positiivse või negatiivse lõpmatusena ja nii poleks ülejäänud arvutamisest kasu.
Lõpmatus asendab siin valikut, kas kellegi maailmavaatesse sobib varastamine või siis mitte. Pole saladus, et varastamine kuulub inimloomusesse. Selliseid indiviide on piisavalt, et muret tunda.
Arvutamisega jätkates, online-keskkonnas leidub palju inimesi. Neist osad on kergemini petetavad. Taoliste indiviidide leidmine on üllatavalt lihtne. Vahendeid on mitmesuguseid, aga olgu näitena paljudele tuttav kiri, milles lubab kas Aafrika prints või keegi teine väikese vaevatasu eest kirjale vastanule suuri rikkusi. Enne kui taoliseid kirju naeruvääristada, võiksid vastata küsimusele, miks lähevad pärast aastasadu lõksudega püüdmist endiselt selle surmava pettusega kaasa hiired.
Vastus on üllatavalt lihtne. Kõik ei lähe, aga mõnedele on juustu lõhn sedavõrd meelitav, et nad kaotavad tähelepanelikkuse. Suurbritannia umbes 66 miljonist elanikust on täiskasvanutest 90 protsenti internetikasutajad, 16–34-aastastest 99 protsenti. Neis mõned peavad olema teistest rumalamad. Kirja mõte on lihtne. Need, kes vastavad rahalõhnalistele kirjadele, reklaamivadki röövlitele oma ärakasutatavat rumalust.
California ülikooli ajalooprofessor Carlo M. Cipolla kirjutas 1976. aastal essee inimkonda ähvardavast eksistentsiaalsest ohust – inimlikust rumalusest. Ülevaade koosnes viiest seaduspärasusest.
Neist esimene sätestas, et nii on olnud igavesti ja olemuselt möödapääsmatult, et igaüks meist alahindab ringluses olevate rumalate inimeste arvukust. Teine seadus kõlas, et inimese tõenäosus olla rumal, on sõltumatu tema teistest omadustest.
Kolmanda ja kuldse seadusena pani ajaloolane tähele, et rumal põhjustab kahju teisele inimesele või grupile inimesi ise selles midagi saamata või lõpuks ka ise kahju kannatades. Neljandaks pani ta tähele, et mitte rumalad indiviidid alahindavad alati rumalate põhjustatava kahju suurust ning unustavad järjepidevalt, et kohast, ajast ja olukorrast sõltumata osutub rumalaga suhtlemine alati kalliks veaks. Viies alusseadus nendib, et rumal inimene on kõige ohtlikum tüüp inimesi ja ta on kardetavam isegi bandiidist.
Raske on professoriga vaielda. Oletus, et näitena esitatud kuningriigis on rumalaid tuhandeid, on ilmselt alahinnand. Igal juhul on nad kõik ohtlikud ise endale ja teistele. Just sellepärast tuleb antud teemat regulaarset meelde tuletada.
Vähemalt 5000 briti alamat kaotasid kokku umbes 17 miljoni euro väärtuses raha sotsiaalmeedia ja e-posti kontosse häkkimise tagajärjel. Kohalik politsei osutab levinud probleemidele. Inimesed kasutavad lihtsaid võtmesõnu, pruugivad samu võtmeid mitmes kohas, ei uuenda tarkvara ja on kergeusklikud mitmesuguste kirjade ning sõnumite vormi ning sisu suhtes.
Taoline olukord ei vähenda röövlite arvu ega aktiivsust, vaid vastupidi suurendab ja meelitab jagatava koogi juurde uusi tegelasi. Kasvas ju brittide näitel pirukas poole aastaga veerandi võrra. Arvatavasti kuulub küberkuritegevuse ohvriks sattumise tõenäosus samuti inimesest lahutamatu alahindamise omaduste sekka.
Seega, kui kuuled, et kusagilt saab hõlpsalt raha, kompa kohe oma rahakotti. Loodetavasti saad mõistujutust aru.
