Enne kui seda lihtsalt ahnusest endale soovida, võiks mõelda suuremale pildile. Terabaidise mäluga telefoni väärtus teeb soliidse hüppe. Mitte letihinnas, vaid kaustaja jaoks, kui see peaks kaduma minema. 1 TB meelitab telefoni metsikult suure koguse andmeid, infot ja nende vahelisi seoseid.
Telefoni ei varastata tulevikus selle tehnilisest suutlikkusest tuleneva väärtuse pärast, vaid varguse motiivi kergitavad kasutaja poolt sinna kogutud andmed. Neist enamus on väärtuslikud vaid kasutajale, mõnikord isegi hindamatud. See muudab muu hulgas kuritegelikku tehnoloogiat.
Seadmetesse koguneva informatsiooni väärtuse rolli kasvule osutab aastatega populaarsust koguv kuriteo viis, milles tõkestatakse kasutajale juurdepääs oma seadme mälu juurde. Pantvangi on võetud haiglate, omavalitsuste, koolide, ettevõtete ja lugematute eraisikute andmeid. Juurdepääsu taastamiseks peab tasuma lunaraha, enamasti bitcoinides. See on teema, mille juurde tuleme peagi tagasi. Öeldu oleks siis esimene mõttelõng seoses taskuseadme andmemahu võimekuse kasvuga.
Alternatiivne seletus kõlab vastupidiselt – telefonidest saab infoprügi hoidmise koht. Suur mälumaht muudab kasutaja tasakaalukust andmete valijast sihituks kogujaks. Mõjule pääsevad õigustused, nagu oleks kunagi hiljem tallele pandust kasu. Senine ajalugu on tunnistajaks, et pärast andmete seadmetesse talletamist ei kasuta ega vaata omanik sellest enamust enam kunagi. Ta kannab seda lihtsalt kaasas. Kui hullumeelne omamisunne kõrvale jätta, on olukord samasugune, kui seda kõike polekski olemas.
Järelikult pole 1 TB mälust erilist kasu. Väljaarvatud pätile, kes andmed krüpteerib ja siis omanikult juurdepääsuks raha küsib. Omanikus, kes oli suhtunud terabaidilisse pauna sisusse hoolimatult, tärkavad ilmajäämise võõrutusnähud. Kuna ta ei teagi, mida kõike oli elektromagnetilistesse panipaikadesse toppinud, asub ta otsima, kust saaks osta bitcoine.
Nendega on olnud viimasel ajal halvasti. Värsketel andmetel on krüptoraha ühiku väärtus langenud 3600 dollarini. USA panga JPMorgan Chase analüüsi alusel on maailmas ühe bitcoini matemaatilise kaevandamise hinnaks natuke üle 4000 dollari. Selles osas on aastataguse kuuma kauba olukord räbal. Keegi ei tea, mis edasi saab. Leidub optimiste ja pessimiste.
Esimesi toidavad mitmesugused ideed, milles otsustab kasutada keegi bitcoine rahvusvahelises kaubanduses maksevahendina. Näiteks uuesti majandusblokaadi langev Iraan võiks asuda müüma bitcoinide eest naftat. See ärataks inimestes uuesti ahnuspisiku. Krüptoraha väärtus hakkaks kasvama, ületades võib-olla lõpuks senise suurima puuduse ehk tagatise.
Nüüd oleks peamiselt ahnusest kasvanud raha väärtuse tagatiseks nafta. Mõne suurema ja kurjema riigi toe lisandumisel hakkaks bitcoin toimima rahvusvahelises arveldamises alternatiivina näiteks dollarile, tehes ühtlasi teoks kunagised idealistlikumad visioonid. Pessimistid ühmavad selle jutu peale käega ning osutavad allakäigu spiraalile ja inimeste surelikkusele.
Bitcoini-maailmas leidub mitmeid nn rahakotte, milles on seisnud aegade algusest peale suurtes kogustes krüptoraha, kuid enamuse hämminguks pole sooritatud nendega vahepeal ühtegi tehingut. Veelgi rohkem on selliseid rahakotte, mille krüptovõtme on omanik ära kaotanud. Tehniliselt on see osa rahast kõigile kasutamatu. Samasse ritta kuuluvad õnnetusse sattunud, katki läinud või varastatud arvutid ja nutiseadmed, lõigates samuti omaniku juurdepääsu oma küberseifile.
Kui juba nende esmalt mainitud rahakottide omanikega pole juhtunud sama, siis vähemalt ületas uudiskünnise Kanadas krüptorahabörssi pidanud mehe surm. 30-aastase juhi ootamatu surm viis kõige kaduva teed ettevõtte klientide raha hoidva rahakoti juurdepääsu kontrollivad digitaalsed võtmed. Firma hoidis vara internetist lahti ühendatud sülearvuti krüpteeritud kõvakettal. Juurdepääsu tagav võti oli juhi valduses.
Esialgsetel hinnangutel on kättesaamatuks muutunud vara väärtuseks 137 miljonit dollarit. Eelmise nädala seisuga oli rahavahetuses avatud kohustusi 115 000 kliendile, millest osad jätkasid tehingute sooritamist, sest info lahkunud juhi valduses oleva krüptovõtme kadumisest polnud veel selge. Firma töötajad ja lahkunu omakesed otsisid kõikvõimalikest kohtadest ega polnud ta juurdepääsu avavat võtit kuhugi üles kirjutanud. Senised otsingud on olnud viljatud.
See toob meid küsimuse vormis suure mäluga telefoni teema juurde tagasi. Kas muudaksid telefoni argist kasutust ja hoidmist, kui selle mälus oleva informatsiooni maht kasvab? Kui ei, siis mida sa sinna kogud?
