Neljanda põlvkonna mobiilne andmeside aitas muuta mobiilse interneti argielu osaks ja oli oluliseks nutitelefonide levikut kannustanud teguriks. Oli ju kõigest veel mõned aastad tagasi mobiilne internetiühendus suhteliselt kallis ja aeglane.
Selle kasutamisega kaasnes mõningane sisedialoog, kas seda on ikka vaja, kui WiFi ja traadiga võrguühendusega saab vajalikud interneti asjad aetud. Täna tundub juba imelik, kui taskuseade polegi internetiga pidevas ühenduses. Näiteks oli juba 2017. aastal Eestis kõigist SIM kaartidest 87 protsendil kasutusel mobiilse interneti teenus.
Kõikjale ulatuv ja kiire andmevahetus tõi kokku uute teenuste järgi janunevad tarbijad ja nendearendajad. Mõlemad asusid ammendama omakorda olemasolevaid tehnilisi võimalusi, sest mobiilse andmeside maht kehakordistus umbes iga aastaga. Lisaks liikuva pildimaterjali kasutamise levikule kasvasid nõudmised selle kvaliteedi osas.
Sellega tarbijate isu ei piirdunud. Õigemini, nad ei teadnudki, mida tahta, aga kuuldes, mida kõike toredat saab teha asjade internetiga ja robotautodega, oli selge, et tehnoloogid panevad peagi letile hulganisti neid unistusi täitvaid seadmeid ja masinaid.
Olulise kitsaskohana ähvardas arengut mobiilse lairibainterneti transpordivõime. Oli selge, et olemasolevast raadiosagedustest jääb väheseks ja riigid peavad internetiga seotud tööstusele vabastama rohkem raadiospektrit. Näiteks on Euroopa Liidus 5G-ühenduvus üks põhiprioriteetidest. Aastaks 2020 nähakse ette, et 5G-raadiospekter on kättesaadav kogu EL-is.
Raadiospektri müük on üksjagu teatraalne probleem. Riik on raadioeetri levimiseks vajaliku ruumi omanik. Teiste sõnadega, oma territooriumi kohal asuva õhu omanik. Erinevalt metsast, mida peab jätkuvalt hooldama, või maavaradest, mille kaevandamisega kaasneb omajagu tüli ja vaeva, paistab õhk olema taevane kingitus. Kingitus, mida tohib ja Euroopa Liidu kavade järgi isegi peab edasi müüma.
Teatri osa tuleb esile Saksamaa näitel. Arvestades tohutu suure äripotentsiaaliga, püüab saada riik raadioeetri müügist võimalikult suurt tulu. Teisalt on oksjonil osalevad eraettevõtted samuti huvitatud võimalikult suurest tulust. Üheks tulu kasvatamise meetmeks oleks saada riigi käest eetriosa võimalikult odava hinnaga. Näiteks omavahel tehes võimalikult odavama pakkumisega seoses koostööd. Miks mitte mobiiltelefoni vahendusel?
Saksamaa föderaalne sideamet Bundesnetzagentur pani müüki 41 raadiosideeetri jaotuste komplekti. Ostupakkumisi esitama kvalifitseerus neli ettevõtet. Iga ettevõtte esindaja paigutati eraldi sõjaväekasarmusse ja temalt võeti ära kõik sidevahendid välistamaks sohitegemist. Kõik 5G-raadiosidekomplektid pandi müüki samaaegselt. Iga pakkumiste ringi peale eraldati üks tund. Kogu oksjon kestis õhtul kella poole seitsmeni, pidades lõunapausi keskpäevast kella kaheni.
Pakkumiste esitamiseks kasutati spetsiaalselt selleks loodud turvalist andmesidevõrku. Pakkuja võis konsulteerida vaid strateegia osas oma peakorteriga, aga selleks tohtis kasutada – siin peaks pidama põnevuse tekitamiseks lühikese pausi. Saksamaa 5G-side oksjonil tohtis võtta pakkuja emafirmaga ühendust ainult faksi teel.
Euroopa suurima turuga ja rikkaimas riigis on faksiaparaadid regulaarsest kasutuses üle pooltes ettevõtetes. Faksi peetakse e-kirjavahetusest turvalisemaks ning faksitud kirja peetakse pankades ja riigiametites kehtivaks dokumendiks. E-kirjal selline omadus puudub. Võib-olla kuulutab 5G-andmeside Saksa faksiajastule lõppu?
Uue sidepõlvkonna künniselt on sobiv meenutada, et faksiaparaadi tehnoloogia algus pärineb aastast 1843, kuid selle reaalne kasutus jõudis küpsuseni alles saja aasta pärast. Huvitav, kui kauaks jääb kultuurimällu lühend 5G? Sakslaste oksjoni tulemused peaksid selguma paari nädala jooksul.