14.10
Ragne-Liis Mõttus: tudengid jäävad toetustesüsteemi hammasrataste vahele
Üliõpilaste majanduslik seis on niivõrd pingeline, et riikliku toetuse saamiseks kasutatakse äärmuslikke meetmeid. Järjest enam kuuleb juhtumitest, kus tudengid sõlmivad fiktiivseid kooselusid ja abielusid, mis võimaldab neil ametlikult vanemate leibkonnast eralduda.
Ragne-Liis Mõttus tõi esile asjaolu, et sageli ei toeta vanemad tudengeid rahaliselt, kuid riikliku vajaduspõhise toetuse süsteem arvestab siiski vanemate sissetulekutega.
Fiktiivne abielu sõlmitakse sageli lihtsalt sõbraga, ilma igasuguse plaanita peret luua või isegi kokku kolida. See juriidiline lüke annab aga võimaluse taotleda vajaduspõhist toetust, mis maksimaalses määras ulatub (ühe inimese kohta) 440 euroni kuus.
Olukorra teeb keerulisemaks ka see, et alates 2023. aastast kaotati ülikoolides tulemusstipendiumid täielikult. Vajaduspõhine toetus on jäänud noortele ainsaks rahaliseks õlekõrreks. Lisaks toetuste puudumisele teeb tudengitele muret tööturule sisenemine – paljud kohustuslikud erialased praktikad on tasustamata, mistõttu on vajaliku töökogemuse hankimine majanduslikult raske.
13.10
Raul Ojassaar: Manchester City on kasutanud võistkonna ehitamisel lubamatut raha
Inglismaa kõrgliigas valitseb pinge, sest jalgpalliklubi Manchester City on sattunud ulatusliku finantsskandaali keskmesse. Aastaid kestnud rikkumiste uurimine on jõudnud otsustavasse faasi, kus klubi tuleviku kohal rippuv teadmatus on hakanud selgelt mõjutama ka meeskonna sportlikke tulemusi.
Skandaali alguspunktiks on 2019. aasta, mil Portugali häkker lekitas "Football Leaksi" nime all sisedokumente, mis paljastasid, kuidas klubi hiilis aastatel 2009–2018 mööda kõrgliiga finantsaususe reeglitest. Ojassaar võtab asja tuuma kokku otsekoheselt: "Sisuliselt nad on kasutanud raha, mida nad ei oleks tohtinud kasutada võistkonna ehitamisel."
Juhul kui klubi süüdi mõistetakse, ähvardavad neid karistused, mis ulatuvad kümnete miinuspunktide määramisest kuni madalamatesse liigadesse langetamise ja varasemate tiitlite äravõtmiseni. Ebakindlus organisatsiooni tuleviku osas on jõudnud ka riietusruumi. "Kõik need stsenaariumid, mis edasi saab, on ilmselgelt ka Manchester City mängijate, treenerite ja kogu selle klubi töötajate peades," nendib Ojassaar.
13.10
Anu Rannaveski: kaitseväe arstlikust komisjonist kõrvalehoidjale rakendatakse haldussundi
Riigikaitsekohustus ja ajateenistus on teemad, mis puudutavad tuhandeid noori. Viimasel ajal on avalikkuse tähelepanu all olnud nii naiste suurenev roll kaitseväes kui ka tuntud sportlaste, nagu Paul Aroni juhtumid, kus tervisekontrolli ilmumist välditakse püsivalt. Kaitseressursside ameti peadirektor Anu Rannaveski rääkis riigikaitsekohustuse täitmisest, arstlikust komisjonist kõrvalehoidmisest ning naiste võimalustest ajateenistuses.
Kuigi riik soovib noortega kompromisse leida, kehtib riigikaitsekohustus kõigile ühtemoodi. Rannaveski tõi välja, et ametil puudub võimalus isegi diskussiooni alustada, kui kutsealune arstlikku komisjoni ei ilmu. "Me kutsume teda terviseseisundi hindamisele, ta ei tule sinna. Meil on oma sunnivahendid, mida me selleks kasutame. Ta tõepoolest maksab ära sunniraha, aga ta meie terviseseisundi hindamisele ei ilmu," selgitas Rannaveski. Pidev kõrvalehoidmine võib tuua kaasa karmimaid meetmeid, näiteks juhiloa peatamise.
Samas on naiste huvi ajateenistuse vastu püsiv ning müüt, et nad teatud üksustesse ei sobi, ei pea paika. Naised teenivad edukalt nii pioneeripataljonis kui ka luurevaldkonnas. "Naised saavad hakkama igal pool," kinnitas Rannaveski ja lisas, et veebruaris algavasse ajateenistusse on praeguseks koha taganud juba kümme naist. Huvilistel on võimalik esitada avaldusi Kaitseressursside ameti iseteeninduskeskkonna kaudu ning valida endale sobiv väeosa.
