Tolmupilv taga, tuhiseme lumelauaga Nicaragua vulkaani nõlvalt täishool alla, satume Vietnamis motogängi poolt linna serva sealauta rajatud bordelli, Tansaanias pärast baariorgiat keset ööd mingisse hirmasse slummi, kus tünnilõkked põlevad nii kaugele, kui silm ulatub - ning sõidame rongis, kus tualettpaberi hoidjasse on paberi asemel torgatud ananass.
Faktsioon on see, kui piir päriselu ja fantaasia vahel ei ole selge. Lõuna-Ameerika maagiline realism – ja natuke ka Tartu vaim – on koos reisikirjanik Lauri Räpiga Reispassi teemaks sel pühapäeval. Lauri reisiraamatute hulka kuuluvad "See ei ole minu Kuuba" ning "Maailma lõpus on kohvik", lisaks "Linn on minu: Tartu tahavaatepeeglis" ning äsja ilmus "Minu Tartu: väljast väike, seest suur".
„Reispass“ on reisisaade, kus rännatakse mööda kaugeid ja kaugemaid paiku, nauditakse reisimist kogu keha, vaimu ja kõigi kuue meelega, nuusutatakse Päris Elu Hõngu ning räägitakse teadlikumast reisimisest. Lisaks saatekülalistele ning mõtterännakutele mööda eksootilisi maid on fookuses ka erinevad reisimise viisid ning reisimisega seotud praktilised küsimused. Seega on Reispass mõeldud mitte vaid tugitooli-, vaid eelkõige aktiivsele reisijale. Keskmes on inimene ja tänapäev, elu siin ja praegu.
Saatejuht Ivo Tšetõrkin on ninast sabani seotud rändamisega. Tema teiseks koduks on Peruu ja Amazonase vihmamets, millest on valminud artiklid, raamat „Minu Amazonas. Jõkke pissimine keelatud!“ ning ka ETV reisisari „Õhinapõhised Peruus“. Ivo korraldab reise ning viibib suure osa aastast Eestist eemal, seega valmivad paljud saated raadiodokumentalistika ja gonzo-ajakirjanduse vaimus – salvestuskohaks sobib ühtemoodi hästi Havanna tänav, Mehhiko ookeanikallas, Tai „punnvõrr“ ning Amazonase sirisev vihmamets. Piilume nurgatagustesse ning avame salauksi, mida pole kirjas üheski reisiraamatus – igal pühapäeval kell 15:05 ning podcastis ja järelkuulamises nii öösel kui päeval.
