04.09
Riin Vann: Eesti Laulul osalejate vanusepiir tõusis 18 eluaastani
Sügishooaja ja uue õppeaasta algusega on avatud ka lugude esitamine Eesti Laulule. See on õige hetk teema fookusesse võtta, sest tänasest alanud muusikute maraton toob kaasa olulisi konkursi reeglimuudatusi, millega kõik osalejad arvestama peavad.
Lood saab teele panna Eesti Laulu kodulehe kaudu ja esitamine on avatud kuni 8. oktoobri südaööni. Konkursi üks suurimaid uuendusi puudutab osalejate vanust.
Kui varasemalt lubati lavale alates 16. eluaastast, siis nüüd tulenevalt Eurovisiooni reeglitest tõsteti piiri. "Nüüd osalejad peavad olema vähemalt 18-aastased. Varem oli see vanusepiir 16," selgitas Vann muudatust. Samuti rõhutas produtsent, et Eesti Laulule tulles peab artist olema valmis täielikuks pühendumiseks: "Võitja peab olema valmis Eestit Eurovisioonil esindama." See tähendab artistile ja tema tiimile väga suuri elukorralduse muutusi ja investeeringuid lausa nelja kuu vältel.
Lisaks reeglitele kinnitas Vann, et Eesti Laul kulmineerub taaskord ühe suurejoonelise finaaliga Unibet Arenal, kus astuvad üles parimad artistid. "Meil on ka seekord üks suur finaalkontsert ja seda korda isegi tiba kui varasematel kordadel. Nii et 30. jaanuar on see suur päev," kinnitas produtsent.
Urmas Jaagant: kuhugi on makstud raha ja kas see tuleb tagasi, ei tea
Eestis on lahvatanud suur mürsuskandaal ja fookusesse on tõusnud küsimus kaitseministri tagasiastumisest. Kuna tegemist on poliitiliselt ja ühiskondlikult põletava teemaga, vajavad tekkinud probleemid riigikaitses ja hangetes selget analüüsi.
Jaagant selgitab arutelus, et praegune mürsuskandaal jaguneb kaheks eraldiseisvaks probleemiks: esiteks kaitseväe laovarude küsimus ning teiseks ebaõnnestunud mürsuhange. Kuna kaitsevaldkond on pikalt olnud Reformierakonna kanda, valmistab kujunenud olukord erakonnale tõsist peavalu. 70 miljoni euro suuruse hanke osas toob Jaagant välja terava fakti: "Kuhugi on makstud raha, selle eest midagi saadud ei ole ja raha on kadunud ja kas tuleb tagasi, ei tea."
02.09
Mart Kalvet: sünteetiliste opioidide tarvitamine on nagu vene rulett
Saksa rahvusringhäälingu uudistesaade Europe Magazine nimetas Eestit hiljuti Euroopa uimastituru katsepolügooniks. Põhjuseks on uute ohtlike ainete, näiteks nitaseenide levik ja jätkuvalt kõrge üledooside arv.
Kalveti sõnul sarnaneb sünteetiliste opioidide tarvitamine praegu Vene ruletiga, sest enamasti ei tea tarvitajad ega ka levitajad, millise aine või kangusega nad tegelikult kokku puutuvad. Varem laialt levinud fentanüül on turult suures osas taandunud, kuid selle asemele tulnud nitaseenid ja teised sünteetilised uimastid muudavad olukorra varasemast veelgi ohtlikumaks. Kahjude vähendamiseks on spetsialisti hinnangul hädavajalik luua ohutumaid tarvitamisruume, pakkuda ainete testimise teenust ja tagada elupäästva naloksooni kättesaadavus.
"See näitab meile, et senine globaalne keelusüsteem ei anna soovitud tulemusi," nentis Kalvet enam kui sada aastat kestnud uimastipoliitika kohta. Ta lisas, et pelgalt karistamise asemel vajab ühiskond pragmaatilisi lahendusi: "Kõige parem ravim sellise olukorra vastu on välja selgitada, mis need ained on ja millised on nendega seonduvad ohud ning kuidas neid ohte maandada või vältida".
