Ragne-Liis Mõttus: tudengid jäävad toetustesüsteemi hammasrataste vahele
Üliõpilaste majanduslik seis on niivõrd pingeline, et riikliku toetuse saamiseks kasutatakse äärmuslikke meetmeid. Järjest enam kuuleb juhtumitest, kus tudengid sõlmivad fiktiivseid kooselusid ja abielusid, mis võimaldab neil ametlikult vanemate leibkonnast eralduda.
Saates "R2 Hommik!" oli Bert Järvetil ja Margus Kamlatil külas Eesti Üliõpilaskondade Liidu kommunikatsioonijuht Ragne-Liis Mõttus, kes rääkis noorte toimetulekust ning ülikooliaegse rahastuse kitsaskohtadest. Külaline tõi esile asjaolu, et sageli ei toeta vanemad tudengeid rahaliselt, kuid riikliku vajaduspõhise toetuse süsteem arvestab siiski vanemate sissetulekutega.
Fiktiivne abielu sõlmitakse sageli lihtsalt sõbraga, ilma igasuguse plaanita peret luua või isegi kokku kolida. See juriidiline lüke annab aga võimaluse taotleda vajaduspõhist toetust, mis maksimaalses määras ulatub (ühe inimese kohta) 440 euroni kuus.
Olukorra teeb keerulisemaks ka see, et alates 2023. aastast kaotati ülikoolides tulemusstipendiumid täielikult. Vajaduspõhine toetus on jäänud noortele ainsaks rahaliseks õlekõrreks. Lisaks toetuste puudumisele teeb tudengitele muret tööturule sisenemine – paljud kohustuslikud erialased praktikad on tasustamata, mistõttu on vajaliku töökogemuse hankimine majanduslikult raske.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.